Anti Haugas Eesti 2035 strateegia arutelul: esmakordselt on elanikkonnakaitsele tagatud mitmeks aastaks püsirahastus
Riigikogu liige Anti Haugas ütles täna parlamendis riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arutelul, et kriisiderohke aeg on olnud riigile väljakutseks, kuid tõstnud sisejulgeoleku oluliseks prioriteediks.
Sisejulgeoleku valdkonnast tõi Anti Haugas peamiste prioriteetidena esile idapiiri väljaehitamise ja elanikkonnakaitse tugevdamise.
2014. aastast alanud idapiiri väljaehitamine on Haugase sõnul jõudnud faasi, kus on vaja teha viimased ponnistused sihi saavutamiseks. “Piisava rahastuse korral on võimalik kogu piir järgneva kolme aasta jooksul lõplikult valmis ehitada,” rääkis Haugas.
Kõnes rõhutas Haugas ka vajadust kaasata idapiiri väljaehitamisel liitlaste raha. “Tasub toonitada, et Eesti piir ei ole mitte üksnes Eesti Vabariigi piir, vaid see on ka Euroopa Liidu ning NATO idapiir. Peame pingutama, et investeeringute tegemisel kaasata lisaks Eesti maksumaksja rahale ka liitlaste oma. Kui Eestis on piir kindel, on kindel olla ka Berliinis,” ütles Haugas.
Riigi eelarvestrateegias on Haugase sõnul esmakordselt tagatud elanikkonnakaitsele mitmeks aastaks püsirahastus. See on tema kinnitusel riigi otsene panus paremasse kriisivalmidusse ja aitab korraldada näiteks ka elanikkonnakaitse koolitusi.
Muuhulgas käivitus Haugase kinnitusel eelmisest aastast ka PPA kriisireservi ettevalmistus. Oma kogemusest abipolitseinikuna sõnas Haugas, et kodanike valmidus kriisi lahendamisse panustada on võtmetähtsusega. Küll aga tuleb tema sõnul leida lahendus mitmele probleemile.
“Väljaõppe mahu kasvule panevad teatavad piirid instruktorite ja treeningbaaside hulk. Neid sõnumeid kostub nii politseist, päästest kui ka kaitseväest. Lahenduse leidmine on meie ühine väljakutse ning siht, mille jaoks ajaaken ei ole kahjuks liiga pikk,” nentis ta.
Lõpetuseks märkis Haugas, et kuigi tänaseks on piiratud relvade omamise õigust Eesti elanikel, kes pole EL-i ega NATO liikmesriigi kodakondsusega, on siiani lahendamata mittekodanike hääleõiguse küsimus KOV valimistel. “Usun ja loodan, et Riigikogus tekib ka selleks seadusemuudatuseks sobilik hetk,” avaldas ta lootust.