Riigikogu võttis täna vastu lisaeelarve, millega tugevdab laia riigikaitset ja panustab valdkonda täiendavalt 44,2 miljonit eurot. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermanni sõnul panustab riik lisaeelarvega peamiselt kriisivalmiduse tõstmisse.
“Lisaeelarve täiendav rahastus on suunatud nende valdkondade valmisoleku tõstmisele, mis peavad toimima mitte ainult riigikaitse, vaid igasuguste kriiside korral,” sõnas Akkermann.
Lisaeelarvega suurendatakse 2025. aastaks plaanitud eelarve tulusid 26,3 miljonit eurot, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 41,9 miljonit eurot.
“Põhiosa täiendavast eraldisest läheb laiale riigikaitsele Siseministeeriumi haldusalas – vastuluurele, küberkaitsele ja idapiiri tugevdamisele, samuti politseiametnike täiendava relvastuse tarbeks, kaitsevahenditeks ja sideseadmeteks,” tõi Akkermann välja. “Tervishoiuvaldkonnas rahastatakse Pärnu Haigla kriisidele vastupidavamaks muutmist – hapniku- ja verevarude loomist pikemaks perioodiks, et olla valmis raskelt haavatute raviks. Välisministeeriumile luuakse alternatiivne digilahenduste kasutusvõimalus Brüsselisse, et ühenduse katkemisel Tallinnaga jätkuks välisesinduste töö tõrgeteta.”
Väiksemas mahus tehakse ümbertõsteid valitsemisalade sees. Lisaeelarvega kasvab teedeehituse rahastus ning lisaraha suunatakse ka pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmise infosüsteemi SKAIS töökindluse tõstmisesse.
Rahanduskomisjoni esimehe sõnul on ülejäänud kulude ja investeeringute kasv seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavaga mahus, mida algne käesoleva aasta riigieelarve ei sisaldanud.
“Samal põhjusel suurenevad ka tulud,“ ütles Akkermann. „Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute prognoose tervikuna lisaeelarvega ei uuendata. Lisanduvad vaid sellised tegevused, mis algses riigieelarves puudusid.“