Eesti on maailmas tuntud eduka digiriigina. Meid külastavad teiste riikide ametnikud ja poliitikud, kes soovivad kindla peale tutvuda e-riigi lahendustega, e-maksuameti ja e-tervisega. Infotehnoloogiasektori osakaal Eesti rahvamajanduses on kasvanud sama suureks kui põllumajandus ja turism kokku, ca 3 miljardini, andes keskmiselt kõrgema palgaga tööd 35 000 inimesele. Me oleme maailma tipus IKT-teenuste ekspordis inimese kohta ning osakaaluna teenuste koguekspordist.
Me teame, et Eesti digiedu ei ole juhuslik, sellele on eelnenud julged poliitilised otsused ning seda on võimaldanud paljude inimeste pühendunud töö. Me valisime 1990ndatel digitaliseerimise riigi arengumudeliks, lõime programmi Tiigrihüpe, mis viis arvutid ja interneti koolidesse. Me muutsime ID-kaardi kohustuslikuks koos digitaalse autentimise ja allkirjastamisega. Internetipangandus lisas oma usaldusväärsuse teistele digiteenustele.
Tehisaru on digitehnoloogia järgmine arenguetapp. Eesti on võtnud sihiks jõuda tehisaru kasutamisel maailma tippu ning kasvatada selle abil majandust 2035. aastaks 50%. Eesmärk on ülimalt ambitsioonikas. Ma rahanduspoliitikuna väga sooviksin selle eesmärgi täitumist. Sama maksukoormus 50% suuremalt majanduselt lahendaks mure kasvavate kaitsekulude, võlakoormuse ning negatiivse eelarvepositsiooniga. Asume julgelt tehisaru õppima ja töös kasutama.
Lisaeelarvega suunatakse 11 miljonit eurot kuludeks ja investeeringuteks Eesti.ai projektidele, mille eesmärk on rakendada Eestis tehisaru võimalusi targalt, vastutustundlikult ja praktilise kasu loogikast lähtuvalt. Riigikantselei kutsub ellu programmi “Kõige AI-targem rahvas”, mille raames soovitakse pakkuda 2–4-tunniseid AI-koolitusi 100 000 inimesele üle Eesti, neist 10 000-le juba 2026. aasta jooksul. Rohkem informatsiooni ning asjatundlikke ja põnevaid koolitusi leiab Riigikantselei veebilehelt eesti.ai juba praegu. Ma ise olen mitu koolitust juba läbinud ning ka selle artikli kirjutamisel on teises arvutiaknas lahti ChatGPT, mille abil otsin kõige värskemaid andmeid ja lõpuks palun tehisarul ka õigekirja üle vaadata.
Õpetajate ja õpilaste toetamiseks tehisaru oskuslikul kasutamisel õppeprotsessis plaanitakse täiendavalt kasutada 1,3 miljonit eurot.
Tehisaru tahetakse õpetada eesti keeles inimlikumalt suhtlema. Eesti Keele Instituudile eraldatakse 350 000 eurot esimese avaliku eestikeelse järelõppeandmestiku (vähemalt 10 000 emakeelset inimhinnangut) loomiseks ja arendamiseks.
Ma ei tea, kas põhjus on Riigikogus sellel nädalal vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse muudatustes, millega kehtestatakse nõue, et ajateenistusse astuvad kutsealused peavad alates 2027. aastast valdama eesti keelt vähemalt B1-tasemel, või on hakanud kandma vilja viimaste aastate eestikeelsele haridusele ülemineku poliitika. Igatahes oli eesti keele tasemeeksamile selle aasta II kvartali alguseks registreeritud 77% eelmisel aastal osalenute arvust. Kui inimesed tunnevad, et on õppinud ja valmis tegema eesti keele tasemeeksamit, siis tuleb lisada eelarvesse 270 000 eurot. Eesti kodanikud peavad riigikeelt oskama ning vajadusel selle oskust demonstreerida ja tõestada saama.
Kaks miljonit eurot AI-projektide raha suunatakse tervise valdkonda, kus plaanitakse automatiseerida perearstide ja kiirabibrigaadide tööd dokumenteerimisel, et arstidel ning õdedel kuluks vähem aega kirjatööle ja rohkem tähelepanu saaks pöörata patsientidele.
Tehisaru abil plaanitakse tõhustada krooniliste haiguste ennetamist ning kliiniliste andmete kogumist südamehaiguste ravikvaliteedi juhtimiseks.
Summaliselt suurim muudatus on Kaitseministeeriumi finantseerimistehingu suurendamine 38 miljoni võrra, et ministeerium oleks valmis investeerima lõhkeainetootjasse AS-i Hexest 45,9 miljonit juba 2026. aastal ehk kavandatust kaks aastat varem. Investeeringu tegemise eelduseks on strateegilise partneri olemasolu, läbirääkimised käivad, äri- ja finantsplaanid täpsustuvad. Kaitseministeerium suunab täiendavalt 10 miljonit eurot Ukraina kaitsevõime tugevdamiseks ning pakiliste sõjaliste vajaduste katteks. Ukraina kaitseb ka Eestit ähvardava naabri eest.
36,6 miljoni võrra vähendatakse kütuseaktsiisi laekumise plaani seoses 1. maiks kavandatud mootorikütuste, kütteõlide, maagaasi ja elektrienergia aktsiisimäärade tõusu ärajätmisega, mille eesmärk on leevendada Lähis-Ida kriisi mõjul toimunud energiakandjate hinnatõusu Eesti tarbijatele ja ettevõtetele.
20 miljoni võrra suurendab eelarve tulu Riigimetsa Majandamise Keskusest võetud dividend ja lisaks sellelt makstav tulumaks 5,6 miljonit. RMK äritulu kujunes eelmisel aastal kavandatust 24 miljonit suuremaks.
Idapiiri ehitamiseks eraldatakse Siseministeeriumile 17 miljonit eurot, millest 10 miljonit on sisuliselt uuesti eraldamine, sest tööd ei valminud 2025. aastal, selleks planeeritud raha jäi kasutamata ning seda ei saanud käesolevasse aastasse üle kanda, vaid tuli uuesti eraldada. Kokku tehakse 2026. aastal idapiiri rajamise töid 24,7 miljoni euro eest.
Kultuurkapitalile suunatakse hasartmängukorraldajate poolt riigieelarvesse tehtud annetus ning sellelt tasutud tulumaks kokku 940 tuhat eurot. Eelmise aasta lõpul tehti hasartmängumaksu menetlemisel viga, mis tõi kaasa hasartmängumaksu mitte kehtimise selle aasta kahel esimesel kuul. Osa hasartmängukorraldajaid soovisid riigieelarvesse ja Kultuurkapitali vabatahtlikult panustada. Lisaeelarvega suunatakse annetatud raha ja sellelt tasutud tulumaks Kultuurkapitali. Annetusi tehti ka otse Kultuurkapitali.
Kaitsepolitseiamet sai päranduseks korteri, mille müügitulu 95 tuhat suunatakse nende eelarvesse.
Finantskuritegevus, telefonikelmused ja investeerimispettused on viimastel aastatel võtnud pandeemia mõõtmed ja seetõttu on Keskkriminaalpolitsei käivitanud alates selle aasta aprillist kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse, mille käivitamiseks eraldatakse juurde pea 300 tuhat eurot.
Lisaeelarve sisaldab mitmesuguseid ümbertõstmisi ministeeriumide sees ja vahel. Rahandus käib tihedalt käsikäes kõigi muutustega, mis elu ette toob, ja plaane tuleb kohandada, see on mõistlik ja tavapärane. Paljud lisaeelarve read kõnelevad kulude kokkuhoiust ning ümbersuunamisest esmatähtsatele valdkondadele (AI-projektid) ning esmavajadustele (keeleeksami tegijate suurenenud arv) tuhande euro kaupa.
2025. eelarveaasta lõppes palju paremini, kui me julgesime loota, selles oli oma roll paremal maksulaekumisel ja hoolsal kulude kokkuhoiul. Tegevuspõhine eelarvemetoodika ja jääkide järgmisesse aastasse ülekandmise võimalus on kujundanud eelarve kasutajate hulgas kokkuhoiumeelsuse. Mulle meeldib eelarveprotsessis näha, kuidas raha mitu korda peos veeretatakse, kokkuhoiukohti otsitakse ja vajalikumat kasutusalternatiivi kaalutakse, enne kui see välja antakse. Raha peabki hoolega lugema.
Ka selle aasta esimese kvartali majandustulemused on head – inimeste netosissetulekud kasvasid jõudsalt seoses maksuküüru kaotamisega ja palgakasvuga, inimesed töötavad, maksud laekuvad, SKP kasvab. Teine kvartal tõi kaasa sõja Lähis-Idas ja kütusehindade tõusu. Viimastel aastatel ajab üks kriis teist taga. Raske on, oleme väsinud, aga kenasti hakkama saanud. Meil on rahu. Me edeneme. Viimases Legatumi mõttekoja poliitilises indeksis oleme 21. kohal, eespool Lätist ja Leedust, kellega meile meeldib end võrrelda.
2026. aastal olime sunnitud võtma vastu otsuse, et vajame kaitsekulu suurendamist 2% võrra SKPst, mis on pea miljard eurot (850 miljonit), mis esialgu on kaetud laenuga, kuid millele maksukatte leidmine on järgmiste aastate rahanduspoliitikute ülesanne. Lihtne see ei ole, aga möödapääsmatu küll.