Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läbis täna riigikogus esimese lugemise. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann lausus, et 2025. aasta eelarves on kulude kasvutempo väikseim pärast finantskriisi.
Riigieelarve esimesel lugemisel tõi Akkermann välja, et sarnaselt käesolevale aastale püsivad ka tuleval aastal riigikaitsekulud kõrgel tasemel. „Kaitsekulude osakaalult eelarves oleme NATO riikide hulgas esikolmikus, Poola järel ning USA ees,“ lausus Akkermann.
Rahanduskomisjoni esimees kinnitas, et alates käesolevast aastast võttis valitsuskoalitsioon eesmärgiks eelarvedefitsiidi vähendamise ning 2025. aasta riigieelarves on plaanitud selleks ka jätkusammud.
„Korras riigirahandus tähendab seda, et me teame, kuhu raha kulub, suudame rahastamisotsuseid teha ning seatud eesmärke ellu viia. See tagab, et suudame laene teenindada ning oleme usaldusväärne partner riikidele, ettevõtetele ja kodanikele,“ sõnas Akkermann.
Akkermanni sõnul ei saa aga nõustuda opositsiooni põhilise kriitikaga, et maksutõusud lämmatavad majanduskasvu. “Tõsi, makse kogutakse majandusest 1 miljardi võrra rohkem kui sel aastal. Seevastu plaanitakse majandust ergutavaid välistoetusi kasutusele võtta 1,7 miljardi euro ulatuses, majandust ergutava toimega on ka eelarvekulude katteks võetav laen summas 0,7 miljardit. Riigi poolt toetuste ja laenuga majandusse lisatav raha on 2,5 korda suurem kui maksudega lisaks kogutav,” selgitas Akkermann.
Konkurentsivõime ja majanduskasv on valitsuse prioriteet, mis Akkermanni hinnangul peegeldub ka eelarves. “Moodustamisel on 160 miljoni euro suurune meede strateegiliste suurprojektide ellu kutsumiseks ning luuakse eeldusi suures mahus taastuvenergia turule tulemiseks. Riigikaitse vajaduste täitmiseks kasvatatakse omamaist kaitsetööstust 100 miljoni euro mahus. Kahaneva tööealiste inimeste arvuga riik peab panustama olemasolevate inimeste töö tootlikkuse kasvu, mistõttu nähakse ette raha teadus- ja arendustegevuseks,” avaldas Akkermann.
Riigieelarve kulude kasvutempo on Akkermanni kinnitusel 2025. aasta eelarves väikseim pärast finantskriisi. „Kui arvata välja riigikaitsekulude kasv (9,3%) ja sotsiaalkulude kasv (7,6%), kasvavad ülejäänud riigieelarvekulud vaid 1,9%, sealjuures vähenevad tööjõu- ja majanduskulud 1,1%,“ rääkis Akkermann.
Kuigi tuleva aasta riigieelarves on kokkuhoiukohti leitud pea igast valdkonnast, jäeti Akkermanni sõnul ühiskonna haavatavamad grupid kärbetest kõrvale.
„Sarnaselt sellele aastale kasvavad sotsiaalkulud ka järgmisel aastal. Tänavu aprillis tõusis keskmine pension 10%, järgmistel aastatel kasvab pension eeldatavasti 5 %, mille toel prognoositakse 2028. aasta keskmise pensioni suuruseks 937 eurot,“ ütles Akkermann ja kinnitas, et valitsusel ei ole plaani loobuda pensionite indekseerimisest.