Teise samba nn „reform“ on selle sajandi suurim majanduspoliitiline läbikukkumine.
Kohustusliku kogumispensioni lõhkumine on toonud Eesti inimestele kasu asemel üheselt kahju. On silmakirjalik kui otsustajad ja teise samba lõhkumise eestkõnelejad jätkavad ise teises sambas raha kogumist, mis iganes on põhjendus või õigustus. Kannatajateks jäävad aga need enam kui 210 tuhat inimest, kes teadmatuse või vähese rahatarkuse tõttu oma pensioniraha välja võtsid ja ära kulutasid. Tohutut iseinvesteerijate kasvu ei tekkinud -pensioni investeerimiskontot kasutavate aktiivsete investorite arv jääb alla 4 tuhande, samas kui teises sambas kokku on üle 800 tuhande pensionikonto. Need arvud räägivad enda eest.
Pensionikalkulaatori abil saab aga igaüks ise veenduda, et lootes vaid esimese pensionisamba peale, on pensioniea saabudes pension oluliselt väiksem kui neil, kel on teine sammas ja kes lisaks panustavad ka kolmandasse sambasse.
Teise samba lõhkumine on halb ka meie ettevõtlusele. Pensionifondid on pikaajalise kodumaise kapitali pakkujad ja täidavad ettevõtluse rahastuse lünka seal, kus pangad ei tegutse. Ebakindlus tuleviku rahavoogude suhtes pärsib aga nüüd pensionifondide valmidust investeerida Eesti majandusse. Kaotajaks oleme kõik ühiselt.
Eesti rahvastik vananeb ja maksumaksjaid jääb vähemaks. See on fakt. Maailmas ei ole ühtegi vananeva rahvastikuga riiki, kus vaid ühele sambale toetuv pensionisüsteem on jätkusuutlik. Hea taburet toetub kolmele jalale. Kahe, või veel hullem ühe jalaga taburet on aga täiesti kasutu.
Kui meile läheb korda inimeste heaolu pensionieas ja me ei soovi ühiskonnana maksta üha kõrgemaid makse, siis tuleb motiveerida inimesi pensionisüsteemi raha juurde panema, mitte aga pensionisääste aktiivses tööeas muudele asjadele kulutama ning lõpuks riigile lootma.
Kolm kiiret ja lihtsat täiendust, mis teevad meie pensioniea ja pensionisüsteemi paremaks. Esiteks, võimaldame inimestel vabatahtlikult suurendada makseid kogumispensioni teise sambasse. See suurendab meist igaühe pensionit ja vähendab survet maksude tõusuks. Sellekohane eelnõu on Riigikogus juba menetluses. Teiseks, lisame pensionisüsteemi tööandjapensioni. Andes tööandjale võimaluse pakkuda töötajale osana motivatsioonipaketist tööandjapensioni suurenevad inimeste pensionisäästud ja seeläbi ka pensionid. Põhjamaades ja Lätis-Leedus, kus tööandjapension edukalt toimib, on oluliseks motivaatoriks tööandja maksusoodustus. Meil võiks näiteks tööandjapensioni maksed maksustada vaid 13%-se tervisekindlustuse maksuga, kuid maksuaugu vältimiseks peavad tööandjapensioni maksed olema investeeritud väljumispiiranguga pensionifondi. Kolmandaks, rahatarkuse omandamine peab algama juba põhikoolis. Rahanduse alusteadmised on vajalikud kõigile. Lisaks on rahatarka rahvast keerulisem eksitada ja manipuleerida.
Mina ei soovi pärandada oma lastele katkist pensionisüsteemi ja kasvavat võla- ning maksukoormat. Usun, et samamoodi mõtleb iga vastutustundlik lapsevanem. Kaitseme oma pensionisüsteemi tugevusi ja teeme seda paremaks, seal kus vajalik.