Esikoht keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksis (EPI) on suurepärane uudis – tähistame ja oleme uhked! Mitte ükski riik maailmas ei ole teekonnal puhtama ja mitmekesisema elukeskkonna poole jõudnud Eestist kaugemale. See on fakt. Tunnustus ja eluterve uudishimu Eestis saavutatu vastu tuli esile ka minu New Yorgis toimunud vestlustes raporti koostajate ja arutelul osalejatega.
EPI põhineb andmetel ja teadusel, hinnatakse 47 näitajat. Esikoht tähendas sel aastal peaaegu 75 punkti 100-st. Eesti skoori taga on laiapõhjaline paremaks saamine. Aga mitte kõikjal ei ole me veel seal, kus sooviksime ja peaksime. Just seda ilmestab 57 punkti 100-st ja siin olen Delfi juhtkirjaga nõus.
Energeetika veab Eestit eri edetabelite tippu
Suurima panuse Eesti esikohta on andnud energeetika. Meie lähtepositsioon 1990. aastal oli tõepoolest tohutult tossav, kuid see ei tee saavutatut kuidagi väiksemaks. Üleminek puhtale energiale on olnud ka valik, mitte pole juhtunud iseenesest. Oleks saanud ka teisiti, mattes raha jaamadesse, mis nõuavad maapõue lahti kiskumist ning mille ehitamine ja elektritoodang on mitu korda kallim taastuvenergia alternatiividest.
Mõni ihaleb seda saastavamat ja kallimat tootmisviisi siiani. Aga Eesti ja maailm liiguvad teises suunas. Pöördumatult.
Seda suundumust ning Eesti energiapoliitika õiget kurssi ja tulemuslikkust kinnitab Eesti neljas koht Maailma majandusfoorumi ja Accenture’i koostöös valminud energiaülemineku indeksis – jällegi üks esinduslikumaid rahvusvahelisi hinnanguid energiapoliitikale. Eesti on selles tabelis tänu õigetele valikutele kerkinud viimastel aastatel paarikümne koha võrra, oleme 120 riigi seas neljandal kohal (Rootsi, Soome ja Taani järel).
Järgmise kümnendi alguses saab turumajanduse jõudude tulemusel põlevkivielektrist ajalugu. Põlevkivielektri mõne protsendipunktine osatähtsus kogu elektritoodangus ka viie aasta pärast ei muuda seda väidet vääraks.
Selleks ajaks on meil uusi puhta elektri tootmise üksusi, et konkurentsivõimeliselt katta vähemalt kolmveerand aastasest tarbimisest, tõenäoliselt rohkemgi. Tuumaenergia kasutuselevõtuni jääb siis veel aastat viis minna.
Puhas elekter tähendab puhtamat õhku ja paremat tervist Ida-Virumaal ja kogu Eestis, palju vähem kaevanduste tõttu raisatud väärtuslikku põhjavett ning aitab meil muuseas kasvatada ka EPI skoori ja hoida oma edetabeli positsiooni.
Ent energeetikast üksi ei piisa
Pilk Frankfurdi kandis lennukiaknast Saksamaale haarab korrapäraseid põllulappe, sekka mõned tuulikud ja siis üksikud väikesed metsatukad.
Eesti on nii samasugune kui ka teistsugune. Põllulapid on meilgi korrapärased, kuid metsa on meil palju, palju rohkem. Ometi on just mets ja kaitse alla võetud alade sidusus need valdkonnad, kus meil on EPI järgi palju teha.
Ning seda me teemegi. Alutaguse rahvuspargi laiendus jõuab peagi valitsusse, Hiiumaa saab oma looduskaitseala. Me ei piirdu üksnes maismaaga, moodustatakse esimest kahte avamere kaitseala ja ootel on mitu linnustiku seisukohast olulist merekaitseala.
Elupaikade sidusus on tähtis. Ka siin on meil hulk verstaposte veel võtmata. Aga see ei tähenda, et midagi ei oleks tehtud.
Üks USA külaline oli Eestit väisates siiralt üllatunud ja rõõmus, kui nägi meie ökodukte. Ökodukt üksi ei loo veel elukeskkonna sidusust, kuid esindab mõtteviisi, et soovime taristut rajades looduse tekitatud häiringuid hüvitada. Veekogude äärsed kaitseribad pole ainult põldudelt kanduvate toitainete püüdmiseks ja veekogude eutrofeerumise kahandamiseks, vaid ka vajalikud maastikku siduvad elemendid ja lindude rändekoridorid.
Majandus ja keskkonnahoid toetavad teineteist
EPI pingerida näitab veel üht olulist tahku: esikolmekümnes on paari üksiku erandiga vaid jõukad riigid. Keskkonnahoid ei ole alati odav. Mida tugevam, tehnoloogiamahukam ja uuenduslikum on majandus, seda rohkem on meil võimalusi investeerida loodushoidu. Seepärast on vale vastandada majandust ja looduskaitset.
Puhas energia ja puhas tööstus on Eestile vajalikud ka selleks, et looduskaitse oleks elujõuline. Jõukus ei anna aga õigust jätta enda tarbimise jalajälge vaesemate riikide kanda. Üha enam peab ka EPI suutma arvestada kaudset mõju, mis jääb riikidesse, kus paljud tooted tegelikult toodetakse.
Esikoht olulises edetabelis tähendab vastutust. Vastutust olla kliima- ja looduskaitseteemadel eestkõneleja. Näidata maailmale, et väiksem keskkonnajälg ja arenenud looduskaitse on valik, mis annab ühiskonnale tagasi – puhta vee, õhu ning mitmekesise ja majandust toetava looduse kaudu.
Esmatähtis on, et see kõik on meie näitel tehtav, mitte utoopia. Ja lausa nii tavaline, et me isegi ei mõtle sellele, kui väärtuslik meie hea keskkonnaseisund tegelikult on.
Eesti ei ole valmis. Nii nagu ei ole ka maailm. Mida kaugemale me oleme teekonnal elujõulise looduskeskkonna poole jõudnud, seda keerukamad on valikud. Iga järgmine samm nõuab suuremat pingutust. Suurte eesmärkideni jõudmine nõuab usku.
Just seepärast on suurte ja väikeste võitude tähistamine oluline. Muidu kaotame usu.