E-valimised on osa Eesti digiühiskonnast, nii nagu e-pangandus, riigi ja omavalitsuste e-teenused, digiallkirjastatud lepingud, tuludeklaratsioonid ja palju muud. Eesti digiühiskond toetub turvalisele e-identiteedile, mille väljundiks tavakasutajale on ID-kaart, mobiil-ID või Smart-ID.
Digiteenuste kasutamiseks Eestis on lisaks mugavusele üks lihtne põhjus: igal Eesti kodanikul või residendil on unikaalne e-ID ja see on loonud võimalused e-teenuste kasvuks ja digiühiskonna arenguks. Pangandus oli algaastatel Eesti digiühiskonna üks eestvedajad. Seetõttu ei ole ka üllatav, et näiteks Swedbank Eestis oli 2022. aastal tehtud ca 200 miljonist kliendikontaktist vaid kaks miljonit kas kontoris või kõnekeskuses.
Miks ei ole teistes riikides e-teenuste ja e-valimiste kasutuselevõtt meiega samaväärne? Põhjus on konkreetne – teistes riikides ei ole kõikidel kodanikel unikaalset e-ID-d. Põhjused on nii ajaloolised kui ka ühiskonna traditsioonidest ja digiteadlikkusest sõltuvad. Seepärast ei ole ka meie digiühiskond lihtsalt kopeeritav. Niisamuti ei pea me oma digiriiki arendades teisi järele ootama. Vastupidi, peame olema eestvedajad ja mitte leppima keskpärasega, vaid oma unikaalset eelist digiühiskonna arendamiseks ära kasutama.
Riigikogu valimiste järel on esitanud väite, et e-valimised ei ole usaldusväärsed. E-valimiste turvalisust ja seeläbi usaldusväärsust on hinnatud pidevalt ning e-valimised on tunnistatud turvaliseks ja usaldusväärseks.
Valimiste infosüsteemide ja nendega seotud protsesside tervikliku kõige värskema auditi viis läbi rahvusvaheline audiitorfirma KPMG. 2022. aasta mais valminud auditi raport sedastas üheselt: “protsessi auditi käigus tutvutud dokumentatsiooni ja edastatud tõendite põhjal on valimiste infosüsteemid ja nendega seotud protsessid piisavalt turvalised, et tagada e-valimise protsesside korrektset toimimist, valimistulemuste korrektsust, valimiste infosüsteemide turvalisust vältimaks valijate isikuandmete ja tehtud valikute avalikuks tulekut.”
Oluline on veel lisada meeldetuletuseks, et ka ministrite ajal läbi viidud audit ei tuvastanud, et e-valimised ei oleks usaldusväärsed.
Millist teed kasutab kodanik oma eelistuse andmisel valimistel on kodaniku otsus ja valimispäeval valimisjaoskonnas antud paberhääl on sama kaaluga kui paber- või e-hääl, mis on antud eelvalimiste ajal ükskõik millises jaoskonnas või ükskõik millisest maailma nurgast. Hääle andmise valikuvõimaluste mitmekesisus on terve ja tugeva demokraatia tunnuseks.
E-valimised on osa meie digiühiskonnast. Nende turvalisus ja usaldusväärsus on alati olnud prioriteet ning turvalisust ja usaldusväärsust on hinnanud ja kinnitanud sõltumatud audiitorid ja hindajad.
Eesti valimiste korraldus on läbipaistev ja ma olen kindel, et juba järgmistel valimistel saavad soovijad oma hääle anda ka nutiseadmest või teha seda endiselt traditsioonilisel moel jaoskonnas. Nii nagu inimene ise eelistab ja õigeks peab. Valimisviisi valikust aga valimistulemus ei sõltu.