Riigikogu võttis hiljuti vastu kaitseväeteenistuse seaduse muudatused, mille kohaselt 2027. aasta algusest peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama eesti keelt vähemalt B1-tasemel.
Ajateenija keeleoskus on laiema tähtsusega ja selle mõju ulatub kaitseväest ühiskonda.
Eesti riigis, eriti kaitseväes, aetakse asju eesti keeles. Keelenõuete kehtestamine on oluline samm, tagamaks kõigi ajateenijate edukas ja ohutu väljaõpe ja kaitseväe ülesannete täitmine. Uute tehnika- ja relvatüüpide lisandumine kaitseväkke on muutnud väljaõppe senisest intensiivsemaks ja mahukamaks. Peagi algav lahinguvalve ülesande täitmine lisab keerukust. Teenistuse ajal tuleb kasutada eri seadmeid, relvaliike, lõhkematerjale, täita ülesandeid nii päeval kui öösel ja halbades ilmaoludes. Teha seda vajadusel raskel maastikul. Kõik see eeldab selget tegutsemisreeglite ja ohutusnõuete mõistmist. Lahinguvalve ülesande lisandumine seob keeleoskuse otseselt Eesti kaitstusega. Piisava eesti keele oskuseta ei ole võimalik neid ülesandeid kaitseväes täita.
Kui õpitu omandamine ja ohutus on tuttavad aspektid, siis keelenõuetega kaasnev muu positiivne mõju on osaliselt jäänud märkamata. Sisuliselt on tegu eestikeelsele haridusele üleminekuga samade eesmärkide täitmisega. Siinkohal tuleb märkida, et riik mitte ainult kehtesta nõuded, vaid korraldab keeleõppe.
Peale selle annab keeleoskus ajateenijale hiljem eelise nii edasiõppimisel kui tööturul, mis on toetav faktor isikliku elu ülesehitamisel. Teine, niisama tähtis mõju avaldub ajateenistusest tulnu paremates võimalustes osaleda ühiskonna- ja kohaliku kogukonna elus. See omakorda on meie kõigi huvides, sest aitab kaasa ühiskonna sidususele.