Venemaa tegevus süvendab niigi kriitilist poliitilist- ja majanduslikku olukorda Ukrainas ja on vastupidine sellega, mida Ukrainal ja Venemaal endal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja ei Ukrainale, Krimmi elanikele ega ka Venemaale.
Juba enne viimaste päevade turbulentse Venemaa väärtpaberiturul ja rubla kursi langust ei olnud Venemaa majandusolukord kiita. Esialgsetel andmetel kasvas majandus eelmisel aastal vaid 1,3 protsenti, mis on tuntav aeglustumine 2012 aasta 3,4 protsendise SKP kasvuga võrreldes. Analüütikud on alanud majandusseisakut hinnanud pikaajaliseks. Enne praeguse kriisi puhkemist tehtud prognoosid ei lubanud kiiremat majanduskasvu kui vaid 2-3 protsenti ka järgmisteks aastateks, kui sedagi. Ka nende kasvunumbrite põhiliseks eelduseks on majandusolukorra paranemine Euroopa Liidus, kuivõrd Euroopa Liit on Venemaa peamine kaubanduspartner. Stabiilse arengu tingimuseks on valitsus aga pidanud vähemalt 5 protsendilist majanduskasvu. Rubla kursi hoidmiseks soovitud koridoris pidi keskpank käiku andma reserve juba enne Ukraina kriisi puhkemist.
Majanduskasvu aeglustumine eelmisel aastal mõjutas ka riigi eelarvepositsiooni, defitsiit suurenes 0,5% protsendini SKP suhtes ja aasta arvestuses kahanesid ka eelarvetulud. Prognoositakse jätkuvat eelarvetulude langust. Defitsiiti on kavas katta põhiliselt riigivõla ja erastamistulude arvel. Käesolevaks aastaks kavandatud võlakirjaemissioone aga turuolukord ei soosi. Kriisi mõjul olukord halveneb veelgi ja reitinguagentuur Standard & Poors on hoiatanud, et riigi reitingut, mis hetkel on vaid kaks taset üle prahireitingu, võidakse tasemelt BBB veelgi alandada.
Rubla odavnemine aitab küll tõsta Vene tööstuse konkurentsivõimet välisturgudel ja siseturul, välisvaluutakohustustega ettevõtete finantspositsioon aga halveneb. Rubla nõrgenemine on juba ka avaldamas mõju näiteks toiduainetehindadele tõusule siseturul ja sisetarbimine, mis on olnud üks kasvuteguritest, saab siit omakorda tagasilöögi.
Venemaa on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi väliskapitali väljavoolu peatamiseks ja investeeringute riiki meelitamiseks. Viimased arengud, sealhulgas föderaalnõukogus algatatud seaduseelnõu, mis lubaks natsionaliseerida välismaiste ettevõtete vara, nullib suuresti varasemad pingutused. Kahanevad ka infrastruktuuri investeeringud, kuna suuremahulised investeeringud taliolümpiamängude rajatistesse ja Nord Stream gaasijuhtme ehitusse on lõppenud.
Võimalikud majandusraskused Venemaal otseselt Eesti majandusele ohtu ei kujuta, kuna Venemaa osakaal meie koguekspordis ei ole määrav, see on olnud suurusjärgus 12%. Küll aga tuleb mõju meie majandusele meie teiste kaubanduspartnerite, eelkõige Soome ning Läti ja Leedu kaudu, kus Venemaa osakaal koguekspordis on olnud suurem.