Töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi ei loeta edaspidi erisoodustuseks, et tööandjad saaksid panustada enam töötajate tervisesse.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd tõi välja, et Eestis on toimunud märkimisväärne liikumisharrastuse hoogustumine ja spordiklubides kasvanud harrastajate arv: samal ajal selgub aga maksuameti andmetest, et eelmisel aastal deklareerisid tööandjad tervise edendamise kulusid vaid 3,4 miljoni euro ulatuses.
“Kui eeldada ühe töötaja kohta tehtavaks kuluks 400 eurot aastas, siis puudutasid need vaid 1,3 protsenti kõigist töötajatest. Probleemiks on see, et tööandja poolt töötajate tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi käsitleb maksuseadus erisoodustusena, mis maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga,” lausus endine rahandusminister.
Maksukoormuse tõttu kujuneb tema sõnul selline väljaminek tööandjale ülemäära kulukaks ja sellepärast on panus oma töötajate tervise edendamisse olnud seni väga tagasihoidlik. 1. jaanuarist 2018 jõustuv tervise edendamise kulude erisoodustust puudutav muudatus peaks seda olukorda muutma.
“Ühiskonnas tervikuna on vaja senisest enam suunata tähelepanu tervise edendamisele ja tööandjatel on sellest meetmest ka otsene kasu, kuna näiteks peaks vähenema haiguspäevade arv. Märkimisväärsena läks eelnõu esimesele lugemisele samal päeval kui riigikogus oli arutamisel spordipoliitika põhialuste eelmise aasta täitmise aruanne,” ütles Sõerd.
Eile riigikogu päevakorras esimesel lugemisel olnud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus 302 SE annab tööandjale võimaluse maksuvabalt hüvitada või tasuda töötaja eest tervise edendamise kulutused 100 euro ulatuses kvartalis. Sinna alla käib näiteks nii treeningupaiga kasutamine, taastusravi kui avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu.
Eelnõuga saavad tööandjad ka võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, summa jääb tööandja enda otsustada.