Kreeka abipakettidele kulub arutult kogu euroala kriiside lahendamiseks mõeldud ressurssi, aga tulemust on endiselt võimatu ette ennustada, kirjutab Äripäevas riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
Kreeka kriisi lahendamiseks läheb ebamõistlikult palju ressurssi. Kreeka kolmanda abipaketi arutelu ajal riigikogus ei saanud saadikud vastust küsimusele, missugune tuleb uue laenu tagasimaksegraafik. Nüüd on teada, et 86 miljardi euro suurusest abipaketist maksti augusti lõpus välja 10 miljardit eurot pankade rekapitaliseerimiseks ja 13 miljardit eurot finantsabina. Finantsabiks väljaantud laenule on põhiosa tagasimakseteks antud 19 aastat maksepuhkust ja maksegraafiku pikkus on 25 aastat.
Pikk fookus. Ebatavaline maksegraafik seob väga pikaks ajaks suure osa euroala tuleviku kriiside lahendamiseks mõeldud ressursist Kreekaga. Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse ja riikide majanduste reformimiseks loodud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) annab näiteks riikidele pikemaajaliste programmidega abilaene, mille tagasimakse aeg on 5-10 aastat. Likviidsusprobleemide lahendamiseks antud laenud on veel lühemad. Majandusarengu prognoosimine aastateks ette on keeruline, lisandub ka riikide poliitiline risk.
Kreeka uue abiprogrammi õnnestumiseks on otsustavad just eelseisvad kuud. Vastastikuse mõistmise memorandumis on väga suur osa kriitilise tähtsusega tegevustest tähtajaga selle aasta september ja oktoober. Vastu tuleb võtta pakett õigusakte, et järgmisest aastast saaks rakenduda pensionireform. Sügisel peavad jõustuma maksude kogumise tõhustamiseks vajalikud meetmed, oktoobriks peab valmima kava tööturu ümberkorraldamiseks ning rakenduma konkurentsipakett kaupade ja teenuste turu ümberkorraldamiseks. Oktoobriks tuleb reformida avaliku teenistuse palgaastmestik ja hüvitiste süsteem, et alates järgmisest aastast saaks käivituda uus haldusstruktuur.
Oht õnnestumisele. Oktoobriks peab riik moodustama erastatavate varade haldamise fondi ja teatama suuremate sadamate siduvate müügipakkumiste tähtajad. Juhul kui need septembriks ja oktoobriks kokkulepitud tegevused jäävad realiseerimata, läheb paigast kogu järgmiste aastate programm ja abipaketi realiseerumine muutub küsitavaks. Oleme näinud, et Kreeka abipakettidele kulub kogu euroala kriiside lahendamiseks mõeldud ressurss, aga tulemust on võimatu ette näha.