Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles täna parlamendis järgmise aasta riigieelarve teisel lugemisel peetud kõnes, et 2023. aasta riigieelarve annab Eesti inimestele suurema kindlustunde.
„Kaitsekulud ületavad järgmisel aastal esimest korda miljardi euro piiri. See võimaldab arendada iseseisvat kaitsevõimet kiiremas tempos. Järgnevatel aastatel arendatakse välja keskmaa õhutõrje, täiendatakse võimeid liikursuurtükkide ja mitmikraketiheitjate näol, tugevdatakse rannakaitset, täiendatakse moonavarusid ja arendatakse liitlaste vastuvõtuks vajalikku taristut,“ märkis Sõerd.
„Kõrgete energiahindadega toimetulekuks rakendub kodutarbijatele automaatne toetus kuni märtsi lõpuni nii keskkütte, elektri- kui gaasiarvetele. Energiasõjaga toimetulekuks on loodud ka elektri universaalteenus eratarbijatele, mikro- ja väikeettevõtetele ning kavatseme seda laiendada kohalikele omavalitsustele. Lisaks parandab inimeste toimetulekut tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurolt 654 eurole,“ rääkis Sõerd.
„Pensionäride toimetulekut parandab keskmise pensioni tõus 704 euroni. Seda põhiliselt maksulaekumiste kasvu ja indekseerimise tulemusel. Lisaks on keskmine pension 1. jaanuarist tulumaksuvaba,“ sõnas Sõerd. Märkides veel, et õpetajaid, päästjaid, politseinike ja kultuuritöötajaid ootab tuleval aastal ees ulatuslik palgatõus.
Sõerd tõi ka välja, et eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks nähakse tuleva aasta riigieelarves ette 41 miljonit eurot.
Samas rõhutas Sõerd, et ajajärk, kus riigid said soodsa intressiga laenu ja Euroopa Liidu eelarvereeglid olid peatatud, on läbi saamas.
„Järgmise aasta riigieelarves on intressikulu ligi 100 miljonit eurot ja intressikulu saab olema kiiresti kasvavaks kuluartikliks eelarve kulude poolel. Euroopa Komisjoni eestvedamisel on valminud EL majandusjuhtimise ja uuendatud eelarvereeglite teatis. Selle kohaselt peab liikmesriikide eelarve nominaalne puudujääk jääma allapoole aluslepingus sätestatud referentsväärtust ehk 3% SKP-st,“ rääkis Sõerd.