Täna Riigikogus toimunud Eesti Panga aastaaruande arutelul toonitas rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, et eurotsooni täisliikme staatus tõi Eesti Pangale arvukalt uusi ülesandeid rahapoliitika alal. Eesti osaleb nüüd täieõigusliku liikmena kogu euroala rahapoliitiliste otsuste kujundamisel.
Sõerdi sõnul on näitab aastaaruandes esitatud analüüs, et euro kasutuselevõtuga jäi euro mõju inflatsioonile varem prognoositud piiridesse. „2011. aastat tervikuna iseloomustas majandusaktiivsuse kiire kasv, tööhõive kasv ja tööpuuduse kiire alanemine. Samas teisel poolaastal oli täheldada majandusaktiivsuse kasvu aeglustumist tulenevalt väliskeskkonna suurenenud ebakindlusest,’’ lausus parlamendisaadik.
„Viimase globaalse majanduskriisi järgselt puhkes 2010. aasta kevadel Euroopas võlakriis. Kiiresti loodud stabiilsusmehhanism ja võlakriisi keskmes olevate riikide valitsuste pingutused paraku 2011. aastal võlakriisile lahendust ei toonud, pigem me nägime euroala võlakriisi teravnemist,’’ ütles Sõerd ning lisas, et võlakriisi peavad lahendama liikmesriikide valitsused, rakendades nii eelarve konsolideerimise meetmeid ja kulude piiramist kui ka struktuurseid muudatusi majanduskasvule eelduste loomiseks. Riikide rahanduse seisu eest peavad vastutama liikmesriigid ise, mitte lootma keskpanga erakorralistele meetmetele.
Aivar Sõerd rõhutab, et kindlasti tuleb nõustuda Eesti Panga ettepanekuga jääda kindlaks eelarvestrateegiates seatud reservide taastamisega alustamise tähtaegade suhtes, mis omakorda eeldab eelarveülejäägi saavutamist nii kiiresti kui võimalik.