2016. aasta hilissügisel väljakuulutatud maksuvaba tulu reformiga tehti maksuvaba tulu määr sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Kehtestati üldine regresseeruv maksuvaba tulu, mis hakkab sissetulekute kasvades astmeliselt vähenema. Reformierakond oli selle reformi vastu, sest see muutis maksusüsteemi keerulisemaks ja ebaõiglaseks kuna kehtestatud maksuküür sõi ära suure osa eelkõige keskmist palka saavate inimeste palgatõusust.
Maksureformi käigus kadus ära varasem pensionide täiendav tulumaksuvabastus. Uue ja varasema maksusüsteemi võrdluses kaotasid töötavad pensionärid rohkem kui tavalised töötajad.
Keskmine pension oli tookord veidi üle 400 euro kuus. Maksureformi autorid möönsid, et suurema sissetulekuga pensionärid tõesti kaotavad mõnevõrra raha, aga väiksema pensioniga pensionärid olevat võitjate poolel. 80 protsenti Eesti inimestest olevat võitnud uuest maksusüsteemist, kuulutas tookord peaminister. Senisest rohkem hakkasid “panustama” umbes 10 protsenti pensionäridest.
500 euro suurune regresseeruv maksuvaba tulu määr fikseeriti aastateks. See seisab paigal nagu kevadel Suessi kanalit blokeerinud kaubalaev Ever Given. Raha väärtuse kallal aga toimetab inflatsioon. Indekseerimine on tõstnud igal aastal pensione ja tänavu kerkis keskmine pension koos erakorralise pensionitõusuga 552 euroni. Maksuvaba tulu reformi tulemusena peab maksma 500 eurot ületavalt pensioniosalt tulumaksu.
Prognoositavalt on 2023. aastal on keskmine pension 654 eurot kuus. 2023. aasta prognoositava keskmise pensioni puhul oleks tulumaks sellest 30,8 eurot kuus. Seega suur osa aastasest pensionitõusust läheks tulumaksuks. On juba läinud ka seni. Neid, kelle maksukoormus pole tõusnud, on selleks ajaks alles jäänud vaid 22 protsenti pensioniealistest.
Eesti pensionäride vaesusrisk on üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Riigikogus on sellel nädalal esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis vabastab keskmise pensioni tulumaksust. Maksuvaba tulu rakendub pensioniealistele keskmise vanaduspensioni ulatuses sõltumata muudest tuludest. Seega seadusemuudatusest võitjad on ka töötavad pensionärid.
Seadusemuudatuse rakendamiseks on vaja teha IT arendusi ja muudatusi Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti ning Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides. Seadusemuudatuseks on vaja ettevalmistusaega ja rahandusministeerium on kavandanud eelnõu jõustumist alatest 2023. aastast.