Omal ajal interneti varajaste kasutuselevõtjate seas olemine aitas meil luua maailma esimese digiühiskonna. Tänane megatrend on väiksema keskkonnajalajäljega majandus, kirjutab Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt.
Jah, seda megatrendi võib ignoreerida, kuid ignoreerimisel on tagajärg. Investorid, pangad ja üha enam tarbijad küsivad – mis on selle toote või teenuse keskkonnajalajälg. Jalajälje suurusest, või õigemini väiksusest, sõltub juurdepääs rahastusele ja raha hind, samuti tarbijate valikud eri alternatiivide vahel.
Põhjamaades on oma kauba jaekettidesse saamine üha keerukam kui kauba pakkuja ei suuda näidata, et tootmises kasutatakse puhast energiat. Kliimariskist on saanud üks risk, millega iga ettevõte peab arvestama ja seda riski juhtima. Need on muutused, mis ei juhtu kunagi tulevikus, see on tänapäev.
Kliimaseadus on osa tervikust, mis aitab luua Eesti majandusele konkurentsieelised. Meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolutaset sõltub väga palju sellest, kui edukad oleme puhta energia investeeringute tegemisel. Ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma. Näiteks on puhta energia olemasolu üks esimestest küsimustest, mida välisinvestor investeeringu asukohavaliku tegemisel küsib.
Kliimaseaduse eesmärk
Välisinvestorite ja investeerimispankade jaoks on kliimaeesmärgid olulised. Põhjamaade investeerimispank toob oma kliimastrateegias välja, et nad ei finantseeri enam projekte, mis seotud fossiilkütuste tootmise, transpordi või hoiustamisega ja fossiilsetest allikatest energia tootmisega.
Kliimaseaduse eesmärk on luua raam, mis aitab majandusel mahtuda looduse raamidesse. Seadus annab ettevõtjatele investeerimiskindluse, mille vajalikkust on pea kõik ettevõtlusorganisatsioonid rõhutanud. Kliimaseaduse koostamisel on laekunud väga palju erinevaid ettepanekuid. Leian, et see on hea, et ettepanekuid on palju ja keegi ei peaks olema üllatunud, et ettepanekuid on seinast seina.
On selge, et iga ettepanek ei leia kohta seaduses. Et seaduseelnõu tekst sünnib ministeeriumi, kliimanõukogu ja töörühmade koostöös, on nii kaaluka teema puhul ainult tervitatav. Ja kindlasti saab selle seaduse üle olema tulihingeline debatt Riigikogus. See kõik aitab lõpptulemusena meil võtta vastu seaduse, mis viib Eesti ühiskonda edasi, kõrgema heaolutaseme suunas.
On mõistagi ka valik mitte midagi teha. Oodata, et probleemid lahenevad iseenesest; et investeeringud tulevad Eestisse niisama, vana rada pidi käies. Et olla kulgeja, mitte innovatsiooni looja. Seisma jäämine on valik, mis viiks meid tagasi, väiksema ühiskondliku heaolutaseme suunas.
Valik on meie teha. Meie valik on viia eesti ühiskonda edasi, kõrgema heaolutaseme suunas.