Hiljuti avaldatud Euroopa kliimavõrgustiku raporti tulemused kinnitavad, et inimeste ja looduse kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest aitab vältida suuri keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke kahjusid, kuid on ühtlasi ka majanduslikult kasulik. Pisut täpsemalt: 1,5C kraadi stsenaariumi elluviimine toob kogu Euroopa Liidule 2030. aastaks otsest kasu üle triljoni euro. Eesti säästab 2030. aastaks 1,5 miljardit ehk 4,2% 2022. aasta SKP-st. Kasud on eesmärgi saavutamiseks vajalikest lisakuludest keskmiselt kaks korda suuremad ja iga aastaga kasvavad need kulud, mis kaasnevad kliimamuutuste peatamise tegemata jätmisega.
Energeetikas on Eesti suurimad heitmed ja mõju kliimale. Samuti on siin suurim potentsiaal paranemiseks, rohereformiks, mis samal ajal sisult majandusreform. Kliimaminister ja eksperdid tutvustasid Reformierakonna fraktsiooni algatatatud olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelul riigikogus energeetika tuleviku suurt pilti majanduse ja heaolu kasvu vaatega koos. „Lõpuks ometi on tehtud olulisi ja õigeid otsuseid“, kostis nii Riigikogus kui ka hiljutisel Delfi Energeetikakonverentsil.
Kas energeetika üldse on poliitikute asi? Üks väga kogenud, igas valdkonnas kogenud tipp-poliitik, hea kolleeg, kes on mulle suureks eeskujuks, ütles mõned aastad tagasi enne energiakriisi ja sõja hoogustumise algust, et ei ole. Ja mind on see jäänud siiamaani häirivalt kummitama, ehk selle suhtumise tõttu jäigi toona niimõnigi oluline otsus tegemata. Selles mõttes nõustun, et energeetika eksperdid peavad meile selgitama, kuidas eesmärkideni jõuda. Siiski on poliitikute asi paika panna, milline on meie ambitsioon. Ma loodan, et kõik erakonnad soovivad Eestile paremat tulevikku, suuremat heaolu ja samal ajal puhtamat loodust.
Vabadus kui eestlaste väärtus number üks
Natukene täpsemalt ambitsioonist. Tänane tarbimine on 8,5 teravatt-tundi. Elering kinnitas, et 4–5 ehk pool tänasest saaks veel ilma suurte muudatusteta võrgus, ilma suuremate kulutusteta lisada. Hiljutisel energeetikakonverentsil seadsid ettevõtjad eesmärgiks 20 teravatt-tundi. Riigikogus toimunud energeetika arutelu põhjal võib nentida, et energeetika on otseselt seotud teiste väga poliitiliste valdkondadega, nagu julgeolek ja heaolu.
Ma ütleksin isegi nii, et energial ja energeetikal on suur roll meie vabaduse määras. Energiajulgeolek. Üks kolleeg ütles hiljuti huvitava ajaloolise tagasivaate, et võib-olla oli meil ka lihtsam saavutada oma iseseisvust tänu sellele, et me tõepoolest olime okupandist energeetikas suuresti sõltumatud.
Kuidas minna edasi? Eesti on digiriik ja meil on suur konkurentsieelis efektiivsus ja agiilsus. Säästame teatavasti e-riigi abil ca 2% oma SKT-st. Rohe- ja digireform on energiamahukad. Elektrifitseerimine ja puhta elektrienergia tarbimise kasv on suund, kuhu maailm liigub. Ja kui siin mõned poliitikud on küsinud, milleks meile kogu see energia, siis minu meelest on see peaaegu samaväärne küsimus, kui küsida, milleks meile Eesti riik. Sellele saab muidugi igaüks ise vastata.
Osad erakonnad on ka maininud, et nad tahaksid, et kõrgepalgalised maksaksid rohkem makse. Aga millest see kõrgeim palk hakkab? Kas tõesti 2000 eurost nagu ühe hiljutise küsitluse valimis? On see piisav ambitsioon? Ja kust need kõrgepalgalised töökohad tulevad?
Riigikogus toimunud energeetika arutelul rääkis Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa energia intensiivsest tööstusest ja eelkõige just energia efektiivsusest – just energiaefektiivsed, suure tarbimisega riigid, kes ressurse puhtalt väärindavad on jõukad. Ettevõtja Taavi Madiberk ütles hiljuti konverentsil, et juukse lõikamisest teineteisel meile tõesti heaolu juurde ei tule. Kui tahame põhjamaist heaolu, peab kõigepealt kasvama tootlikkus, kohaliku ressursi väärindamise aste.
Ja mida siis annab meile see suurem tootmisvõimekus, puhas energia ja ka need kõrgemad palgad? See annab meile rohkem vabadust teha ise oma otsuseid. Ja vabadus teatavasti on eestlaste jaoks väärtus number üks.
Taastuvenergia võidukäik
Paar sõna ka võrkudest. Euroopa huvides on, et elatustase oleks Euroopas võimalikult ühtlaselt kõrge. See tähendab, et kogu Euroopas peaks olema tagatud energia trilemma kõik haarmed: varustuskindlus, taskukohasus ja puhas energia. Seega võiks Euroopa aidata ka Euroopa-siseseid võrke ja tootmist arendada ja lõpetada kogu Euroopas sõltuvus kolmandate riikide energiast.
Maailmas on käimas taastuvenergia võidukäik ja Euroopa Liidus pole enam võimalik fossiilkütustesse investeerida. Kes seda eitavad, pole asjast kas aru saanud või soovivad meile lihtsalt halba. Just täna tuli uudis uuest suurest päikese-tuule projektist Lääne-Eestis: konkreetne näide sellest, kuidas kohalikud saavad kasu taastuvenergiast, maaonik saab väheväärtuslikust põllumaast renditulu, kohapeal hakkab olema üliodav 5-sendine elekter, mis ilmselt toob ka uusi töökohti. Lisaks oleme riigikogus ka vastu võtnud kohaliku kasu instrumendi, mis kohalikule omavalitsusele ja elanikele tagab kohaliku rahalise tulu.
Raha ega keskkonnajalajälg ainsad põhjused puhtale energiale üleminekuks: ka meie hea tervis on midagi, mille nimel poliitikud igapäevaselt töötavad, nii eetilistel, kui majanduslikel kaalutlustel. Iga viies enneaegne surm on maailmas põhjustatud fossiilsete kütuste heitmetest, sellest puhta energiaga pääseme.
Mida veel saame riigikogus teha? Võtame vastu taastuvenergia tootmisvõimekust toetavad eelnõud. Tagame, et uued juhitavad võimsused, ehk gaasijaamad, mida lisaks rajatakse, on kindlasti ka biogaasi ja vesiniku võimekusega. Arutame ka seni vähem tähelepanu saanud teemasid: mis on energiaühistute roll ja nutika tarbimise juhtimise roll energeetika tervikpildis.
Ja energeetika on pikk protsess, ärme tee enam seda viga, et kordame aina, et me kuhugi kaevu ei sülita ja seetõttu paneme arengu seisma moel, mis tõi meile senise energeetikas kaotatud kümnendi. Kui eesti inimesed ja riigikogu enamus õigeks peab, siis hoiame tee lahti ka tuumaenergeetika õigusruumi väljatöötamisele. Mina pean Eesti energeetika arenguid enda kui rahvasaadiku asjaks küll, sest meie asi on hoida ja tagada Eesti inimeste vabadus.