Andres Sutt: roheinvesteeringud on saanud majanduskasvu aluseks

Arvamus
|
11.03.2024

Lisaks loodussõbralikule energiale tuulest ja päikesest vajame kindlasti võimsusi baaskoormuse katmiseks ajal, kui tuule ja päikese ressurssi on vähe. Kui tuumajaama rajamine saab riigikogus heakskiidu, saab tuumaenergia teatud mahus täita juhitava võimsuse vajadust, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt.

Eesti energeetika tuleviku arutelu riigikogus tõi esile, et ühiskonna heaolu ja majanduskasvu aluseks on saanud kliimasõbralikud investeeringud. Eesti konkurentsivõime suurendamiseks peame julgelt investeerima uutesse puhta energia tootmisvõimsustesse ja olemasolevale tööstusele lisaks meelitama siia uut energiamahukat tööstust.

Meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolu sõltub väga palju sellest, kui edukad oleme puhta energia investeeringute tegemisel. Ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma.

Selleks, et kümne aastaga kasvaks Eesti SKP inimese kohta praeguselt ca 27 600 eurolt 50 000 euroni peab majanduse keskmine nominaalkasv ulatuma ca kuue protsendini ja reaalkasv ca nelja protsendini. Uute puhta energia tootmisvõimsuste ja uute tööstustarbijate lisandumisel on see kiirem kasv saavutatav.

Kogu taastuvenergia potentsiaali realiseerimisel on võimalik enamgi. Näiteks toob arenguseire keskuse rohepöörde trendide ja stsenaariumite raport välja, et iga rohelisse majandusse investeeritud euro toob tagasi 1,2 eurot.

Investorid ja tarbijad ning ühiskonnad laiemalt küsivad üha enam iga toote ja teenuse puhul, kui suur on selle toote või teenuse keskkonnajalajälg. Põhjamaades on oma kauba jaekettidesse saamine üha keerukam, kui kauba pakkuja ei suuda näidata, et tootmises kasutatakse puhast energiat. Finantssektor peab rahastamisotsustel üha enam arvestama kliimariskidega.

Need on muutused, mis ei juhtu kunagi tulevikus, see on tänapäev, mis mõjutab juba praegu meid kõiki. McKinsey hinnangul kasvab Põhjamaades elektritarbimine 2040. aastaks vähemalt 1,5 korda ning selleks vajalik elektritoodang tuleb uutest taastuvenergia tootmisvõimsustest.

See kõik tähendab, et ilma roheinvesteeringuteta ei ole varsti ühegi riigi majandus konkurentsivõimeline.

Eestis on tuuleenergial suurem potentsiaal, kui arvatakse

Tuul ja päike on samaväärsed loodusvarad kui need, mis meil peidus maapõues või maa peal. Siiski on meil suurim kasutamata potentsiaal energia tootmisel just tuulel.

Hinnanguliselt on meretuule potentsiaaliks 7 GW ja maismaal veel 6 GW täiendavalt juurde. Seda on neli korda enam võrreldes olemasoleva ja arendustes taastuvenergia tootmisvõimsusega.

Kogupotentsiaali ärakasutamisel suudaksime toota Eesti praegusest tarbimismahust neli kuni viis korda enam energiat. Valitsuse kavandatud taastuvenergia vähempakkumised 4 TWh tuulenergiat maal ja 4 TWh tuuleenergiat merel on esimene suur samm selle potentsiaali teostamiseks.

Kuid Eesti taastuvenergia potentsiaali kasutusulatus sõltub olulisel määral sellest, kui palju suudame meelitada olemasolevale tööstusele lisaks siia energiamahukat uustööstust.

Tehisaru järjest laiem kasutuselevõtt maailmas on hüppeliselt tõstmas vajadust andmekeskuste ning nende käitamiseks vajaliku rohelise energia järele. NVIDIA, mis on maailmas liider tehisintellekti treenimiseks vajalike mikrokiipide tootmises, on hinnanud, et tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks vajalike andmekeskuste maht kahekordistub järgmise viie aastaga, jõudes praeguselt ühelt triljonilt dollarilt kahele triljonile. See tähendab, et AI-kiipidega seotud turu suurus kasvab väga kiiresti triljoni dollari jagu.

Ilma rohelise energia olemasoluta on aga andmekeskuste keskkonnajalajälg plahvatuslikult kasvav ja seega vastuolus kliimaeesmärkidega.

Andmekeskuste kohavalikul on kolm olulist kriteeriumit: puhta energia olemasolu, klientide olemasolu ja kasvuvõimalused. Eesti unikaalne konkurentsieelis on arenenud digiühiskond ning andmekeskuste turul on ettevõttel kohustus hoida eurooplaste andmeid Euroopa Liidu pinnal. See teeb üheks võimalikuks sihtkohaks ka Eesti. Pakkudes piisavas koguses taastuvenergiat on Eestil võimalus saada osa sellest triljonilisest turukasvust.

Toetusskeemi tuleb hinnata kontekstis ja kogumis

Kas meretuulepargid sünniksid ilma toetusmeetmeta? Teiste riikide kogemus näitab, et mitte.

Reeglina on meretuuleparkide rajamise eelduseks CfD ehk hinnalae ja -põrandaga lepe või suurtarbijate olemasolu, kes sõlmivad pikaajalised elektri ostu-müügi lepingud, või liitumise ja võrguarenduste katmine riigi või põhivõrgu ettevõtte poolt. Või siis kombinatsioon nimetatud kolmest eeldusest.

Piisaval hulgal suurtarbijaid meil veel ei ole ning seetõttu on põhjendatud ka toetusmeetmed kombinatsiooniga kahesuunalisest (hinnapõrand- ja lagi) CfD-st ning võrguga liitumise kulude muutmisest nii, et fikseeritud hinnakirja alusel katab arendaja senise kogukulu asemel osa liitumiskuludest ja ülejäänud osa kaetakse tariifist.

Taastuvenergia toetusskeemi tuleb hinnata kontekstis ja kogumis. Ühe gigavatise võimsusega meretuulepargi rajamine tähendab investeeringuna ca 2,5 miljardit eurot. KPMG on hinnanud, et ehituse faasis lisab selline meretuulepark SKP-le aastas umbes 0,5 protsenti ja opereerimise ajal ca üks protsent aastas. Ka maismaatuuleparkidega kaasneb täiendav panus SKP-sse, mis praegustes majandusprognoosides ei kajastu.

Mitmekülgne ja puhas energiaportfell

Mida rohkem on Eestis taastuvenergiat, seda olulisemaks muutub salvestuse olemasolu. Salvestusvõimsuste olemasolu aitab tasandada elektri tipuhindu, kuid ei ole kindlasti asenduseks juhitavatele võimsustele.

Üha populaarsemaks muutuv vesinik on üks salvestusvõimalus.

Me teame, et vesiniku kui energiaallika või salvestusvõimaluse kohta jagunevad arvamused kaheks. Kahtlejad ütlevad, et vesiniku kasutusvõimalusi tööstuslikul skaalal on uuritud aastakümneid, ent laiaulatusliku kasutuselevõtu takistuseks on jätkuvalt kõrge hind. Veendunud väidavad, et vesinikutehnoloogia kasutuselevõtt tuleb, sest kõrge hinna põhjus on ebapiisavas koguses roheelektri olemasolu, mis aga eriti meretuuleparkide arenduse tulemusel ei ole enam piiraja ja Euroopas prognoositakse vesinikuturu mahu kahekordistumist aastaks 2030.

Tuulest vesinikku salvestatud energiat saab kasutada näiteks transpordis, sellele potentsiaalile juhib tähelepanu ka arenguseire keskuse rohepöörde trendide raport, millele loo alguses viitasin.

Vesinikuvaldkond on kiiresti arenev ja maailmas on mitmeid riike, mis arendavad vesiniku ökosüsteeme. Vesinikutehnoloogias on Eestis olemas nii teaduskompetents kui ka arenduse ja innovatsiooniga tegelev klaster. Seega avab puhta energia olemasolu palju avaramad võimalused vesiniku ja selle derivaatide kasutuselevõtuks tootmisprotsessides, teadusarendustegevuses ja innovatsioonis ning osalemiseks regionaalsetes vesinikuoru projektides.

Lisaks loodussõbralikule energiale tuulest ja päikesest vajame kindlasti võimsusi baaskoormuse katmiseks ajal, kui tuule ja päikese ressurssi on vähe. Kui tuumajaama rajamine saab riigikogus heakskiidu, saab tuumaenergia teatud mahus täita juhitava võimsuse vajadust.

Puhas energia on Eesti majanduse konkurentsieelis, mis toetab ettevõtete kestlikku kasvu, välisinvesteeringute ligimeelitamist ning teadus-arendustegevust ja innovatsiooni. Ilma investeeringuteta rohelisse majandusse ei ole varsti enam ühelgi riigil võimalik püsida maailmaturul konkurentsivõimelisena.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt