Kalle Laanet: uus teenistus tuvastas kümnetesse miljonitesse ulatuva kahju

Arvamus
|
03.02.2024

Mullu jõustunud muudatus, mis võimaldab majandusaasta aruande esitamata jätnud ettevõtteid senisest oluliselt kiiremini äriregistrist kustutada, on üksjagu tähelepanu pälvinud. Varasemast konkreetsem asjakorraldus vajab mõistagi harjumist ning siin ja seal on kuulda olnud ka ettevõtjate pahameelt. Samas on tegu olulise arendusega läbipaistvama ettevõtluskeskkonna suunas klaarimaks probleemi, mille tekitavad ettevõtjad, kes ei esita aruandeid. 2024. aasta 1. jaanuaril oli Eestis registreeritud üle 350 000 juriidilise isiku, ligemale viiendikul neist ehk 64 340-l oli majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata.

Õigeaegselt esitatud korrektne aruanne suurendab ühingu usaldusväärsust ning annab huvitatuile ettevõtte tervise kohta olulist teavet. Õigeaegselt esitatud aruanded aitavad kaasa usaldusväärse ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna hoidmisele ja majanduse terviklikule arengule.

Ausa ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna nimel on justiitsministeerium pidevalt tööd teinud, ent riik ei saa anda garantiid, et kõik äriregistris olevad äriühingud on usaldusväärsed. Mõistagi ei saa keegi ka välistada, et ausameelsetelgi ettevõtmised ebaõnnestuvad. Ebaõnnestumises ei ole iseenesest midagi ebatavalist ega -seaduslikku, ent kui ilmneb, et ettevõtja on tahtlikult põhjustanud maksejõuetuse või näiteks toime pannud kelmuse, siis nende tegude eest on ette nähtud kriminaalkaristus.

Selliseid võimalikke rikkumisi asus mullu uurima konkurentsiameti juurde loodud maksejõuetuse teenistus. Teenistus uurib võlgniku ja tema seotud isikute (uue teenistuse juurutatavas sõnastuses lähikondsete) võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekkimisel ja makseraskuste suurendamisel pankrotimenetluses. Teenistuse algatatud avaliku uurimise käigus on võimalik esitada nõudeid, mis muidu jääksid esitamata. Kuriteokahtluse puhul teatab maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Jaanuarikuu alguses kuulasin maksejõuetuse teenistuse esimese tegevusaasta aruannet: mullu tegi teenistus järelevalvet 133 varatu juriidilise isiku üle, kes on teenistuse hinnangul vastavate isikute tegevuse või tegevusetusega tekitanud eri isikutele kahju kokku umbes 50 miljoni euro väärtuses. Kui 133 varatut juriidilist isikut on suutnud kahju tekitada 50 miljoni ulatuses, siis kui suure kahju võivad olla tekitanud 64 340 ettevõtet, mis ei ole aastaaruannet esitanud?

Väga oluline on, et ettevõtjad oleksid tähelepanelikud ning hindaksid põhjalikult nende ettevõtete tausta, kellega plaanivad oma tegevust siduda. Selleks ongi kõige usaldusväärsem allikas äriregister, kust on võimalik kontrollida, kas ühingul on majandusaasta aruanne esitatud, kas juhatus on määratud, kas on maksuvõlgu või esitamata maksudeklaratsioone. Teabe kättesaadavuse hõlbustamiseks on eelmisest aastast e-äriregistri andmed, sealhulgas majandusaasta aruanded, tasuta kättesaadavad.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt