Andres Sutt majandusest: tegelikult oli asjaolusid arvestades hea aasta

Arvamus
|
21.12.2023

Iga aastakäigu vein ei ole hea vein. Heal veiniaastal õnnestub paljudel veinimeistritel toota väga head veini. Kuid tõeline meisterlikkus tuleb välja siis, kui keerulisel aastal õnnestub meistril teha suurepärane vein, isegi siis kui toodangu kogus on tavapärasest väiksem.

Eesti Panga värske prognoos ennustab vindumist, kuniks aasta pärast majandus taas hoo sisse saab. Juba on rutatud prognoosi pessimistlikuks pidama, majanduse vabalangusest rääkima ja raskeid aegu kuulutama. Kui prognoos peab paika, siis on Eesti majandus reaalnäitajates langenud kolm aastat järjest. See oleks taasiseseisvusaja pikim langus.

Reaal- ja nominaalnäitajate paradoks: mis vormib pealkirju? 

Kuid vaatame meedias pealkirju vorminud numbrite taha. Majanduse hetkeseisu ja väljavaate hindamiseks vajab lahti rääkimist nominaal- ja reaalnäitajate paradoks. Eurodes mõõdetuna ehk jooksvates hindades kasvab majandus 2024. aastal 3,9% ehk pea sama palju kui käesoleval aastal. Võrreldes 2021. aastaga on 2024. aasta SKP 25% suurem. Reaalnäitajates on majandus aga languses juba seitse kvartalit järjest ja langus on prognoositud kestma veel aasta. Võrdluseks: suure finantskriisi ajal oli SKP jooksvates hindades 2009. aastal võrreldes kriisieelse tipuga 2007. aastal 13.6% väiksem. Teiste sõnadega: toona langes majandus nii nominaal- kui reaalnäitajates. Nüüd ei käi reaal- ja nominaalnäitajad aga sama rada. Seetõttu peame majanduse tervikpildi hindamiseks üha enam vaatama koondnäitajate sisse ja otsima selgitusi miks pilt majandusest on täis vastuolusid. Tõsiasi, et eurodes mõõdetuna on majandus jätkuvalt kasvanud ja kasvamas, kinnitab Eesti majanduse märkimisväärset kohanemis- ja konkurentsivõimet.

Väliskeskkonnast ja kaubanduspartneritest rääkides vaatab ka siit vastu vindumine või paigalseis. Siiski ei näita ühegi kaubanduspartneri lähitulevik üleilmse finantskriisiga võrreldavat langust. Ka ekspordi pilt ei ole mustvalgelt tagasi vaadates must. Reaalnäitajates kasvas Eesti eksport selle aasta II kvartali seisuga COVIDi-eelse tsükli tipuga (2019. aastal) võrreldes 16%. Nominaalis kasvas samal perioodil kaupade eksport aga 42% ja teenuste eksport koguni 61%. Sektoriti ja sektorite sees on dünaamika erinev, kuid see ei muuda tervikpilti ega järeldust, et selliseid ekspordi kasvunumbreid saavad näidata vaid konkurentsivõimelised ettevõtted. Lisaks iseloomustab teenuste ekspordi osatähtsuse kasv muutusi majanduse struktuuris.

Tööturust –  miks ei ole me näinud pikale langusperioodile vaatamata olulist kasvu registreeritud töötute ja kahanemist töötajate registris olevate inimeste arvus? Osa vastusest peitub juba kirjeldatud tugevates nominaalkasvu näitajates. Nendest näidetest leiame vastuse küsimusele, miks on tööturg ja Eesti majandus tervikuna suhteliselt hästi vastu pidanud. Selle aasta kolmanda kvartali seisuga oli Eestis tööga hõivatuid ca 694 tuhat inimest ehk ligi 16 tuhat inimest enam kui COVIDi-eelse tsükli tipus (2019. aasta lõpus). 18. detsembri seisuga oli töötuna arvel ca 52,7 tuhat inimest ehk ca 3,7 tuhat enam kui juuni lõpus – ka neljas kvartal ei ole murdnud tööhõive trendi. Registreeritud töötute ja töötajate registris olevate isikute dünaamika jälgimine on oluline, sest see annab terviklikuma pildi kui vaid tööpuuduse näitaja jälgimine. On selge, et majanduse kerksuse proovikiviks saab järgmisel aastal tööhõive säilitamine. Kui see õnnestub, siis läheb ka majandusel hästi. Kui mitte, siis tuleb majanduspoliitikat õgvendada.

Inflatsioon võib olla järgmise aasta suurim üllataja, kuid üllatust tuleks oodata teises suunas. Viimase 7 kuuga on hinnatase Eestis muutunud vaid 0,1%. Vaadates tarbija (eba)kindlustunnet, nafta (hind on aasta algusega võrreldes sisuliselt sama) – ja gaasihindu (langus aasta algusega võrreldes 45%), tagasihoidlikke väljavaateid naaberturgude majandustel, siis võib inflatsiooni alanemine olla Eestis ja kogu Euroopas oodatust kiirem. Kui läheb nii, siis on ka ruumi Euribori languseks, mis aitab kaasa nii eraisikute kui ettevõtete rahavoogude paranemisele. Ei maksa ka unustada, et tulumaksureform (maksuküüru kaotamine) jätab 2025. aastal just keskklassile enam raha kätte.

Lõpetuseks üks mõtteharjutus reaal- ja nominaalnäitajate paradoksi lahendamiseks, kasutades Eesti SKP reaalkasvu arvutamiseks deflaatorina euroala keskmist inflatsiooni. Jah, see ei ole täiuslik näitaja ega asenda kuidagi ametlikku SKP deflaatorit, kuid vaadates samu algandmeid teise nurga alt, annab see majandusest nominaal- ja reaalnäitajates kooskõlalisema pildi. Miks seda teha? Selleks, et otsida numbrite tagant lugu, mis aitab selgitada majanduses toimuvat.

 

Seekordne majanduslangus ja tõus on teistsugune

Mis on selles majanduslanguses teistmoodi? Esiteks nii Vene kriis 1999. aastal kui üleilmne finantskriis ja euroala võlakriis 2009-2012 tõid kaasa märkimisväärse majanduslanguse meie oluliste kaubanduspartnerite juures ja meie oma majandus oli mõlema kriisi ajal kõvasti tasakaalust väljas. Võrreldavas suurusjärgus langust me lähiminevikus ei näinud, vaatamata COVIDile ja Venemaa täiemahulisele agressioonile Ukrainas, ega prognoosita seda ka ettevaates. Ka meie oma majandus on palju kindlamas seisus.

Teiseks, murrangulised muutused tehnoloogias ja üleminek väiksema keskkonnajalajäljega majandusele toovad kaasa investeerimisbuumi. See on uue tõusu mootor, mis paneb aluse võidetud kümnendile. Rail Baltica ja Elering investeerivad järgneval neljal aastal kahepeale 2 miljardit. Kui realiseerime kogu oma meretuule ja maismaatuule energia potentsiaali 7GW+4GW, siis räägime investeeringutest suurusjärgus paarkümmend miljardit.  Puhta energia olemasolu on eelduseks, et Eestisse saavad omakorda tulla energiamahuka tulevikutööstuse investeeringud. Ka neid saame mõõta kümnetes miljardites. Nii saame erainvesteeringute taseme taas ülespoole 20% SKPst. Järgmine investeerimisbuum ei saabu mitte 2040, vaid on juba alanud.

Miks ma seda kõike kirjutan? Väga lihtsal põhjusel: meie ei pea näitama oma majanduse seisu ega kajastama seda pealkirjades halvemana kui see on. Me ei pea ka tegelikkust ilustama. Kuid klaas peab alati olema ameerikalikult pooltäis, mitte pooltühi. 

Näidates meisterlikkust nii äris kui riigijuhtimises saab uus aasta osutuda tagasivaates heaks aastaks.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt