Iga Kapitooliumil kaotatud päev on võrdeline inimeludega Ukrainas, mida kahjuks mitte kõik USA Kongressi liikmed ühtviisi ei taju, tõdeb Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mida päev edasi, seda lähemale tulevad USA presidendivalimised ning seda teravamaks muutub vabariiklaste ja demokraatide sisepoliitiline vastasseis. Kampaania käib täie hooga ning paratamatult mõjutab see ka USA suutlikkust olla järjekindlalt rahvusvahelise liidri kõigutamatus rollis. Vaba maailm vajab praegu hädasti USA heidutavat jõudu autoritaarsete režiimide vastu. Ukraina ootab Vene barbarite tõrjumiseks nii vajalikku relvastusabi ning Iisrael taustatuge võitluses Hamasi terroristide neutraliseerimisel.
Kongressi enamus on Ukraina toetamise poolt, kuid kokkulepe viibib
Nädala eest USA Kongressi liikmetega Washingtonis kohtudes jäi mulle mulje, et vaatamata sügavale sisepoliitilisele polariseerumisele ning vabariiklaste jõulisele survele sisejulgeoleku vallas, suudetakse enam kui 100 miljardi suuruses abipaketis Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile lõpuks kokku leppida. Kui see ei sünni selle aasta sees, siis ehk uue aasta alguses. Samas on iga Kapitooliumil kaotatud päev võrdeline inimeludega Ukrainas, mida kahjuks mitte kõik USA Kongressi liikmed ühtviisi ei taju.
Sellist rahvusvahelist survet USA Kongressi liikmetele, nagu seda näeme viimastel päevadel eeskätt Euroopa poliitikute poolt, hästi ei meenu. Washingtonis on käidud mitmetest pealinnadest, Kongressi liikmetele on saadetud 130 Euroopa poliitiku pool ühine avalik kiri ning kõige lõpuks käis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi isiklikult toetust palumas. Ikka selleks, et hoida ära sõja laienemine Euroopas ning aidata Ukraina Venemaa agressiooni üle võidule.
Kongressi enamus on Ukraina toetamise poolt, kuid kokkulepe viibib. Presidendivalimised on eeskätt vabariiklaste käremeelsemale tiivale kõrgema huvimääraga, kui sõda Euroopas. Tõsimeeli on hämmastav, et USA Kongressis leiab täna rohkem Venemaa-meelseid poliitikuid kui kunagi varem selle väärika esinduskogu ajaloos. Eks Moskva teeb muidugi praegu ka kõik, et oma mõjuagente ja lihtsalt naiivseid kaasajooksikuid aktiivsena hoida. Mängus on ju väga suured panused.
Lähiajal otsustatakse USA tõsiseltvõetavus
Eelseisvate nädalate ja kuudega otsustatakse USA kui vaba maailma liidri tõsiseltvõetavus. Esiteks sõltub see USA Kongressis toimuvast seoses Ukrainale hädavajaliku abi kinnitamisega. 61 miljardit dollarit võimaldaks Ukrainal eelolevatel kuudel saada Venemaa vastu korraliku relvastustagatise.
Teiseks on oluline, et USA tunnetaks Venemaa kasvavas agressiivsuses ja enesekindluses ohtu kogu Euroopale ning kehtivale Ühendriikide endi dikteeritud maailmakorrale. Selle ohu tõrjumiseks on vajalik palju jõulisem strateegiline tahe Ukraina võidule aitamises.
Kolmandaks on oluline, et hoolimata presidendivalimistest ei tohi Washington kaotada hetkekski silmist mujal maailmas toimuvat ja selle tagasiulatuvat mõju USA enda julgeolekule. Tahaks väga loota, et lõplikuks ärkamiseks ei lähe vaja Pearl Harborile sarnase katastroofi kordumist.