Venemaa täiemahulise sõja algus Ukrainas on mõned asjad Eestis väga selgeks teinud. Me peame kõigiti vähendama oma sõltuvust meie naabruses olevast terroristlikust paariariigist.
Üheks selles vallas vajalikuks sammuks oleks selge otsus: ei meetritki uut vene laiusega raudteed Eestisse.
Sõda Ukrainas on näidanud, kui ohtlik on riigis olemasolev vaenlasele sobiv raudtee infrastruktuur. Vene armee logistika on üles ehitatud raudteele, mis nii nagu Ukrainas, kasutab ka Eestis seni Vene impeeriumist allesjäänud rööpalaiust. Eestisse ja teistesse Baltimaadesse minevad raudteed võimaldaksid Putinil meie vallutamiseks lihtsalt sõjatehnikat sisse vedada. Euroopa laiusega raudtee aga vastupidi, oleks üheks täiendavaks julgeolekugarantiiks ja liitlastele mugav moodus meile vajadusel kiiresti abi tuua.
Vabariigi aastapäeval Äripäevas ilmunud loos „Seal, kus lõpeb argus ja saamatus, algab raudtee“, kirjeldab Ukraina raudtee juht Oleksandr Kamõšin samuti raudtee olulisust ühelt poolt inimeste sõja eest evakueerimisel ja kauba transpordil ning samas selle ärakasutamist Vene sõjatehnika transpordiks. Samuti muret, et see ei ühildu lääne raudteega ning teisalt ühildub vene raudteega, mis annab venelastele mugavamad võimalused sõjalogistika korraldamiseks.
Elu alus
Ukraina raudtee juht kinnitab, et raudtee on elu alus ning nemad on valinud tee läände ning asunud vene laiusega raudteed lääne poolt ümber ehitama ning Euroopa laiusega raudtee vastu välja vahetama. Sama peaks tegema ka Eestis ning võtma suuna, et lisaks juba rajatavale Rail Balticule viime kogu Eesti raudteevõrgustiku Euroopa rööpmelaiusele.
Minimaalselt peaksime me loobuma mõttest vene laiusega raudteed siia juurde ehitada. Näiteks Rae vallas olemegi teinud otsuse, et Tallinna ringraudteed vene rööpalaiusega ei tule. Sama otsus tuleb teha ka Haapsalu raudtee kohta.
Miks mitte ei võiks see olla just üks esimesi Euroopa laiusega ja uute rongidega kiire ning rohelise raudtee edulugu Eestis? Kui ajalooliselt oli Haapsalu raudtee kaudu Vene tsaaride esimeseks põhjakuurortiks, siis nüüd võiks Eesti olla Berliini, Varssavi või Brüsseli põhjapoolne kuurort.
Ka Euroopa Komisjon on tulnud välja algatusega vene laiusega raudtee Baltikumis ning Soomes Euroopa laiusega raudtee vastu välja vahetada. Selleks ootavad nad liikmesriikide seisukohti ning tegevusplaane, mis tuleb just uuel valitsuses kiiresti, kuid läbimõeldult valmis teha.
Aitab ka kliimaeesmärke saavutada
Neljandik EL-i kasvuhoonegaaside heitest tuleneb transpordist ning 2050. aastaks on plaan seda 90% vähendada. Eestis on palju hajaasustust ning ilma isikliku autoga hakkama saamine, eeskätt maapiirkonnas, on keeruline.
Üheks võimaluseks inimestele säästvat liikuvust tagada ning seda ilma isiklikku autot tingimata omamata on rööbastranspordi arendamine, mis omakorda on osa heast ruumiloomest. Meie soov on luua 15-minuti linnad ja 1-tunni Eesti – et linnas oleks kõik eluks vajalik 15 minuti kaugusel, Eestis aga mitte rohkem kui tunni kaugusel.
Rohereformist tulenev vajadus säästlikema liikumisviiside vastu ning komisjoni algatus loovad suurepärased eeldused seni kättesaamatu unistusena tundunud Eesti raudtee uuendamiseks ja samuti uute ühenduste rajamiseks.
Suurte otsuste aeg
Võib kohe küsida, miks seda seni tehtud pole? Ja vastata, et kuna rööbastranspordi arendamine ja uute rongide soetamine on teatavasti väga kallis, siis raha ei ole. Loomulikult on see hiiglaslik ja väga kallis projekt – makstes kindlasti miljardeid eurosid – ning võtab aega ilmselt aastakümneid. Elame murrangu ajal ning säästev ja keskkonnasõbralik liikumine on aktuaalsem, kui kunagi varem.
Täna on see aeg, kus tuleb teha suuri otsuseid ja võtta õige suund tulevikuks, samuti on see ilmselt ajalooline võimalus kasutada selle kõige elluviimiseks Euroopa Liidu raha, sest teatavasti, kui tegemist on EL algatusega, siis käib sellega alati ka vajalik hulk vahendeid kaasa.