Me kõik erineme oma elukogemuse, teadmiste, hoiakute ja eelistuste poolest. Igaühel meist on oma tugevad ja nõrgemad küljed, igaüks meist kannab oma lugu. Millisel hetkel muutuvad aga erinevused hoopis mitmekesisuseks? Ning milleks see üldse kasulik on?
Mitmekesisuses peitub võimekus
Kindlasti oleme kõik mingil hetkel mõelnud, kui palju lihtsam oleks asju ajada inimestega, kellega maailma täpselt ühtemoodi tajume ning selles toimetame. Leidub kindlasti neidki, kes erinevustes aga hoopis ohtu tajuvad. Mina aga usun, et kui inimesi ühendab jagatud väärtusruum, saab erinevusest mitmekesisus, millest lõikab omakorda kasu terve ühiskond.
Üha olulisimaks on ka töötajatele ja tööle kandideerijatele muutumas töökultuur, mis väärtustab inimeste erinevusi ning hoiab au sees võrdse kohtlemise põhimõtteid. See on loomulik osa kaasaegsest töökeskkonnast ning töötajate ootustest sellele.
Ka tööandjale on kasulik, kui tema töötajaskond koosneb erineva tausta ja erinevate kogemustega inimestest. Ettevõte, mis püüab oma toodete tarbijateks laia spektrit inimestest, vajab sama laialdase taustaga töötajaskonda nende toodete arendamiseks. Vaid nii on võimalik nutikas, mitmetasandiline innovatsioon.
Probleemi on nimelt lihtsam lahendada, kui selle kallal töötavad erinevaid lahendusviise nägevad inimesed, nii on tõenäosus efektiivseima lahenduskäiguni jõudmiseks suurem. Miks?
Sest inimesed, kes on meist erinevad, pakuvad ka erinevaid vaatenurki: nad kasutavad erinevaid teenuseid, neil on oma keskkonnale erinevad ootused. Nad tajuvad teistsuguseid probleeme ja seetõttu ka teistsuguseid lahendusi. Isegi sama kogemuse läbi teinud inimesed annavad sellele kogemusele aga erineva tähenduse ja nii jõutakse ka erinevate järeldusteni, lahendusteni.
Samm sammult võrdsema Eesti suunas
“Riigikogus on esimese lugemise läbinud võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mille laiem eesmärk on tagada inimestele nende erinevusest hoolimata samad õigused.”
Võrdse kohtlemise põhimõte on, et erinevus ei tohi olla takistus ega põhjus kitsamaks õiguskaitseks. Riigikogus on esimese lugemise läbinud võrdse kohtlemise seaduse muudatused, mille laiem eesmärk on tagada inimestele nende erinevusest hoolimata samad õigused ja ligipääs tasuta õigusabile. Loodetavasti mõistab selle olulisust ka riigikogu ja muudatused võetakse erinevate Eesti inimeste vajadusi silmas pidades vastu.
Erinevusest tulenev takistus võib ilmneda ka näiteks linnaruumis liikudes, tööd tehes või mitmesuguseid igapäevaseid teenuseid kasutades. Kui meid ümbritsev keskkond, pakutavad tooted ja teenused on kujundatud mõeldes vaid keskmisele tervele ja tugevale inimesele, siis väga suure osa jaoks jäävad need lahendused siiski, kas ebamugavaks või lausa kättesaamatuks. Seetõttu on ligipääsetavuse eest seismine kujunenud viimastel aastatel üha olulisemaks.
Riigikantselei juures tegutsenud ligipääsetavuse rakkerühm koostas 2021. aasta augustis näiteks mahukad soovitused, milliste sammude najal edasi liikuda kõigi jaoks ligipääsetavama Eesti suunas. Nende ettepanekute elluviimisega tegeleb täna palju valdkondi ja asutusi.
Mõningad ettepanekud on ka juba teoks saanud. Nii on näiteks alates 1. märtsist ERR-i kanalites võimalik aktiveerida automaatsed eestikeelsed subtiitrid. See võimalus aitab vaegkuuljatel otsesaate sisu paremini mõista. Samuti aitab see eesti keelt mitte emakeelena rääkivatel inimestel saada aru eestikeelsete saadete sisust. Praegu, kui Eestis on palju sõjapõgenikke Ukrainast, aitab seesugune lahendus ka neil meie ühiskonda lihtsamini integreeruda.
Oluline on ka hinnata, milline on meie ligipääsetavuse hetkeolukord ning millised on ligipääsetava, kõigiga arvestava keskkonna eelised ning kasutegurid tervele ühiskonnale.
Märtsis valmis sotsiaalministeeriumi tellimusel ja konsultatsioonibüroo Civitta ning MTÜ Ligipääsetavuse Foorum koostöös ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs. Selle töö eesmärgiks oli analüüsida, mil määral on vajalik erinevate avalike teenuste osutamisega kompenseerida keskkonnas esinevaid ligipääsetavusega seotud puudujääke.
Selle põhjal on näiteks võimalik järjestada eelarvestamise otsuseid: kuhu on vajalik esmajärgus investeerida, et suurendada ligipääsetavust. Ligipääsetavuse suurendamine aitab muuhulgas vähendada nende avalike teenuste osutamist, mis praegu ligipääsmatust kompenseerivad.
Eesti vanasõna “üheksa korda mõõda, üks kord lõika” võiks olla meeles nii keskkonna, teenuste ja toodete kujundamisel kui ka töötajate värbamisel. Soovime ju kõik tunda, et meid pannakse tähele ning et meie vajadustega arvestataks. Seetõttu on oluline kujundada sellist elukeskkonda, mis meie kõigi iseseisvat ja väärikat tegutsemist toetab.
Keskmise, terve ja tugevana ongi meie kohustus luua võrdseid võimalusi neile, kes seda vajavad. Isegi kui me esialgu oma mätta otsast neid vajadusi märgata ei oska, töötavad mitmekesisus ja sellega arvestamine lõpuks meie kõigi hüvanguks.