Maailmas valitseva kaubandussõja tuultes saab üha selgemaks, et Euroopal laiemalt, aga ka Eestil tuleb oma konkurentsivõime parendamise nimel tõsiselt pingutama hakata, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kui turu suurus või tööjõu hind meid ei soosi, tuleb panustada muudele tugevustele – nutikad inimesed ja tipptasemel teadus- ja arendustöö.
Eurostati hiljuti avaldatud andmed näitavad, et riikide panus teadus- ja arendustegevustesse (TA) on viimase kümne aastaga kasvanud poole võrra. Eriti rõõmustav oli näha, et 2023. aastal oli Eesti avaliku sektori TA tegevuste investeeringute maht osakaaluna SKP-st Euroopa Liidus teisel kohal pärast Saksamaad. Riikide prioriteete iseloomustav võrdlus näitab, et peame riigina innovatsiooni ja teadusmahukuse kasvatamist oluliseks. Paistame selle poolest lausa silma.
Kuid miks see ei kajastu meie majanduses?
Statistikaameti andmetel on Eesti ettevõtted üha enam investeerimas arendustegevustesse – 2023. aastal oli Eesti kogu arendustegevuse kulutuste suhe SKP-sse 1,84 protsenti, mis oli läbi ajaloo üks kõrgemaid. Ometi jääme sellegipoolest Euroopa Liidu keskmisest kõvasti maha. Ka riigipoolsete teadusarendustoetuste kasutamine näitab, et kuigi on tublisid tegijaid, on Eesti ettevõtete laiem huvi TA ja innovatsiooni vastu leige. Pehmelt öeldes.
Kuigi Eesti majanduse konkurentsivõime seisab silmitsi mitme väljakutsega, on just meie innovatsiooninälg see, mis pikemas perspektiivis määrab ära, kas Eesti majandus vindub või lööb taas õitsele. Peame endale ausalt tunnistama, et oleme takerdunud mugavustsooni ja sinna jäädes majandus ei kasva. Kui tahame tulevikus jõukamat ühiskonda, siis meie ainus võimalus on kasvatada tööjõu tootlikkust ja majanduses loodavat lisandväärtust.
Ettevõtted vajavad teaduskraadiga inimesi juurde
Olen nõus nii teaduste akadeemia president Mart Saarma, kui ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asseri hiljutiste sõnavõttudega, et targa majanduse mündil on kaks poolt.
Ühest küljest on meil juurde vaja teaduskraadiga inimesi, kes suudaks viia ettevõtetesse uusi ideid ja lahendusi. Erasektorisse on eelkõige oodatud uudsete teadussuundade ja tehnoloogiate uurimise ning arendamisega tegelenud inimesed.
Ja neid on meil hädasti juurde vaja.
Tehnoloogiaharidus ja robootika peaks olema formaalhariduse osa. Samuti peaksime suurendama näiteks tehisaru arendamise doktorantuuri kohtade arvu, kui tahame olla tulevikus konkurentsivõimelised. See kõik on oluline, et meil tekiks juurde vajalikke talente, kelle toel Eestis innovatsiooni teha.
Teisest küljest tuleb küsida, kas Eesti tööturg on tulevikuoskustega spetsialistide jaoks valmis?
Kui neil inimestel ei ole Eesti ettevõtetes töökohti ootamas või on neil keeruline ise süvatehnoloogia iduettevõtteid luua, siis leiavad nad väljundi välismaal. Nõustun Toomas Asseriga, et siinkohal tuleb uurida, miks meie tööstussektoris panustatakse võrreldes põhjanaabritega teadus- ja arendustegevustesse palju vähem. Raha on alati üks põhjus, kuid vaevalt, et ta ainuke on.
Riik pingutab, et tuua teadustalente lähemale ettevõtlusele
Meie majanduse tulevikutegijad on tehnoloogilised lahendused, mida mujalt ei leia, tark ja energiamahukas tööstus ning kvaliteetne teenusmajandus. Kuid nad vajavad talente, mis aga omakorda eeldab kvaliteetset haridust.
See tähendab, et mõlemad, nii teadus kui ka ettevõtlus peavad astuma teineteisele sammu lähemale.
Kahe maailma lähendamiseks on riik mitmeid algatusi juba käima lükanud. Pean oluliseks rõhutada, et riik saab selle jaoks luua soodsa pinnase. Istutada n-ö seemne, mille paneb kasvama ettevõtlus. Riik ei tohiks ise seemneid otsast lõpuni kasvatada, erasektor on reeglina efektiivsem.
Haridus- ja teadusministeerium toetab ülikoolide teadlaste loodud teadmiste ja tehnoloogiate jõudmist praktiliste lahendusteni ettevõtluses. Olgu selleks teadmussiirde programmid või teadlaste ja ettevõtlusspetsialistide liikumine sektorite vahel. Ka siin tuleks üle vaadata, mis valdkondades me neid meetmeid ellu viime, sest nagu eelnevalt mainitud – ettevõtete jaoks loovad väärtust eelkõige tehnoloogiateadurid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis loome tingimused, et siin saaksid sündida ja kasvada uued kõrgtehnoloogia ettevõtted. Selleks, et meie tulevastel talentidel oleks koht, kuhu tööle minna. Näiteks oleme ellu viimas süvatehnoloogia iduettevõtete tegevuskava, mille eesmärk on justnimelt kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut. Ka nende tegevuste keskmes on tööjõuküsimus – kuidas tagada Eestis piisavalt tipptasemel teadmiste ja oskustega inimesi? Kuidas süvendada koostööd ülikoolidega vajalike pädevuste arendamiseks? Püüame parandada investeeringute kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste ettevõtete jaoks ning säilitada paindlikku seadusandlust uute tehnoloogiate loomiseks ja kasutamiseks.
Oluline instrument on ka rakendusuuringute programm, mille abil motiveerime ettevõtteid teaduspõhisesse innovatsiooni panustama – toetuse abil saab luua ja testida prototüüpe ning läbi viia esmaseid valideerimisi. Programmist saab tehnoloogiaspetsiifilist nõu, kuna seal töötavad oma ala tipud, kellel on endil tehnoloogiaettevõtluse kogemused. Metroserti juures toimetav rakendusuuringute keskus aitab kaasa sellele, et teadus- ja arendustegevuse tulemused jõuaksid tööstusliku tootmiseni ja praktilisse kasutusse.
Lisaks pakume ettevõtetele tuge erinevate teenuste abil. Näiteks teadus-arendustöötaja finantsstiimul, mis tähendab, et kui palkad endale firmasse teadlase või inseneri, siis riik maksab kuni 50 protsenti tema eest makstud tulumaksust kinni. Taotluse täitmine võtab 10 minutit ning uus voor on peagi avanemas (17.02.2025).
Kapitali kättesaadavuse parandamiseks investeerib riik läbi SmartCapi erinevate fondide, nt Kaitsefondi või Rohefondi innovaatilise tööstuse ja tehnoloogia arendamisse.
Samuti peame meelitama kõrge lisandväärtusega ettevõtteid Eestisse. Ka sellega EIS-i Välisinvesteeringute Keskus tegeleb. Kui aus olla, siis tuleks keskus nimetada ümber Investeeringute Keskuseks, sest juba siin olev kapital on sama oluline kui Eestisse tulev uus kapital – mõlemad kasvatavad majandust. Aga fakt on see, et ka välisinvestorite jaoks on oluline, et saadaval oleksid tipptalendid, olgu nad siis doktorikraadiga või insenerid või midagi kolmandat.
Eelnevat kokku võttes – on selge, et Eesti majandus peab muutuma teadmuspõhisemaks, see on peamine viis meie konkurentsivõime ja jõukuse kasvatamiseks. On arusaadav, et arendustegevus ja innovatsioon on ettevõtte jaoks üks riskantsemaid investeeringuid – kunagi ei tea, kas toob kasu tagasi või tuleb korstnasse kirjutada. Aga innovatsiooni ilma riski võtmata ei tee. Riik annab esmase tõuke ja aitab riski jagada, kuid konkurentsivõime kasvatamise tehte peamisteks liidetavateks on akadeemikud ja ettevõtjad. Kutsun üles riigi pakutavaid võimalusi senisest julgemini ära kasutama, võimalusi innoveerida on rohkem, kui osatakse arvata. Terendav kaubandussõda ja viimaste aastate kobarkriisid on seniseid tarneahelaid ettevõtete jaoks nagunii lõhkunud, mistõttu on tagumine aeg, et mõelda kastist välja ja luua midagi uut. Pingutame üheskoos, et meie tipptasemel teadus jõuaks üha enam Eestis loodud toodetesse ja teenustesse.