Majandus kiratseb, aga valdadel ja linnadel pole otsest põhjust soosida ettevõtlust oma territooriumil. Omavalitsuste tulu tuleb peamiselt füüsiliste isikute tulumaksust, mistõttu vallajuhtide tähelepanu koondub ettevõtete asemel tulumaksu maksvatele elanikele, kirjutab TalTechi emeriitprofessor Enn Listra.
Lahendus on olemas. Omavalitsuste huvi ettevõtluse vastu tõuseb oluliselt, kui muuta rahastamisskeemi. Nende tulu peab otseselt sõltuma sealsest majandustegevuse aktiivsusest. Ideaalselt ongi majanduse üheks ededajaks uutest ettevõtetest ja konkurentsivõimelise ärikeskkonna arendamisest huvitatud kohalik omavalitsus.
Täna selline selge huvi ettevõtluse arendamise vastu omavalitsustel puudub. Ettevõtluse arendamine nõuab täiendavad kulutusi, millele omavalitsus otseseid maksutulusid vastu ei saa.
Rahastamine mõjutab valla- ja linnavalitsuste käitumist. Riigikontrolli 2017 aasta rahastamisülevaade räägib selget keelt. Omavalitsused ei saa mõjutada isegi viiendikku oma tuludest. Füüsiliste isikute tulumaks moodustas tuludest üle poole. Arenguseire Keskuse 2024. aasta raporti järgi on see tuluosa kasvav. Autonoomsed tulud vähenevad ja otsene seos omavalitsuse tulude ja sealse majandusaktiivsuse vahel puudub.
Järeldus on selge – omavalitused on pandud passiivsesse, riigi poolt jagatava raha tarbija rolli. Otseste tulude aktiivne suurendamine on võimalik, kuid mugavam on ettevõtluse toetamise asemel kasutada asendustegevusi. Tänase rahastamisega on omavalitsuse parimad elanikud kõrvalvalla ettevõtete või avaliku sektori töötajad. Nii tagatakse elanikeks registreerunute tulumaksu laekumine omavalitsuse eelarvesse ja hoitakse madalal ettevõtluse edendamisega seotud kulud.
Meenutagem korraks, mida kirjutas konkurentsivõime vanaonu M. Porter. Konkurentsivõime aluseks on tootlikkus, mis ju eeldab tootmise või teenuste olemasolu. Ilma selleta oleme kiirelt koopas ja koriluse juures tagasi. Olulised on ettevõtted, kuid riigi konkurentsivõimet ei saa ainult neile taandada. Tugev mõju on ka vahetasemetel (tööstusharud, turud, klastrid ja paikkonnad, sh vallad, linnad ja regioonid).
Kui aga kõik püüavad ettevõtteid hoopis naabritele sokutada, ei toimu arengut õigupoolest kusagil. Tulemusi loeme Statistikaameti uudistest: „SKP kiirhinnang: majandus langes neljandas kvartalis 0,1%.“ Kuigi põhjuseid on teisigi, kiirendaks omavalitsuste õige motiveeritus arengut kindlasti.
Mitte minu tagahoovi! Ei tuulikutele! Puidukeemiaga tegelge Lätis! Ettevõtlus ainult üle minu laiba! Huvide pundar on viinud sinnani, et omavalitsusjuhtidel pole enam ratsionaalne sekkuda isegi siis, kui rändtsirkuste esindajad vallaelanikud arutelukoosolekutel massiga üle karjuvad.
Rahastamise mõju omavalitsuste käitumisele on selgelt näha. Peaaegu kõik omavalitsused kutsuvad inimesi end koduvalda registreerima. Hea näide on keskmisest ettevõtlussõbralikum Rae vald. Veebilehe sisuosa esimene menüükirje on „registreeri end koduvalda“. Sama intensiivsusega kutseid ettevõtetele valdade veebilehtedelt ei leia. Rae vald väljendab oma huvi ettevõtluse vastu siiski selgelt. Seitsmeteistkümnendal menüüpositsioonil pärast elanikuks kutsumist.
Sagedased on koormised ettevõtetele. Ettevõtet laiendades või alustades tuleb nõustuda millegi täiendava tegemisega. Tahad teha vorstivabrikut, ehita lasteaed kah! Sellised institutsionaalse altkäemaksu ja väljapressimise piirimaile ulatuvad kokkulepped ei loo väärtust, vaid jagavad seda ümber. Meenutame, et SKP on lisanduvate väärtuste summa, mida jagamisega suurendada ei saa.
Praegune rahastamine sunnib omavalitsusi keskenduma füüsilisest isikust maksumaksjate meelitamisele, võimalikult suure arvu avaliku sektori rahast palka saavate inimeste tagamisele ja koonerdamisele ettevõtetele vajalike teenuste osutamisel. Väidetakse, et üksikisiku tulumaksu maksmiseks peab inimene kusagil töötama ning see panevat omavalitsused ettevõtlust toetama. Eks see osaliselt nii olegi kuid elanike maksutulu suurendada või eelarvevahendeid kokku hoida saab ka ettevõtetest eriti hoolimata.
Probleemi kirjeldus viitab selgelt ka lahendusele. Senine üksikisiku tulumaksule tuginev süsteem tuleb asendada kombineeritud rahastamisega, kus osa tuleb senistest allikatest, osa aga sõltub omavalitsuses toimuvast majandustegevusest. Kandidaate on kaks – käibemaks või ettevõtte tulumaks. Mingi protsent neist peab laekuma kohalikku eelarvesse ning asendama osaliselt praegust üksikisiku tulumaksu, millest praegusest rohkem jääks riigi tasemele. Maksukoormus sellest ei muutuks.
Omavalitsuste tulubaasi sidumine majandusaktiivsusega muudab motivatsiooniskeemi ja paneb nad ettevõtlusest eluliselt huvituma. Mured, vastuolud ja hirmud muidugi jäävad. Aga vallajuhtide ja -elanike kindel teadmine, et kodukoha heaolu sõltub lisaks riigirahale ka ettevõtlust edendavatest valikutest, muudab suhtumisi. Ettevõtluse uuesti ausse tõstmine, mis sellega kaasneb, annab majandusele olulise arengutõuke.