Valitsuse otsused energeetikas põhinevad sellel, et Eesti kasutab energiavajaduse tagamiseks esmajärjekorras kodumaiseid ressursse, mis tagavad energiasõltumatuse ja pikaajalise kindlustatuse, kirjutab Yoko Alender.
Eesti energiaturg on läbimas põhjalikku muutust. Seni oleme sõltunud kallist, saastavast ja kohalike tervist kahjustavast põlevkivist ja naaberriikidest imporditud elektrist. Nüüd liigume mitmekesisema elektriportfelli suunas, kus puhta kodumaise taastuvenergia osakaal järjest kasvab.
Eesmärk ongi tagada Eesti inimestele piisavalt kodumaist puhast elektrit, et hoida hinnad taskukohased ja pakkuda ettevõtetele konkurentsieelist. Kaasaegne energiatehnoloogia annab selleks kõik võimalused ning Eesti peab need targalt ära kasutama.
Seetõttu on valitsus otsustanud liikuda edasi nii juhitavate võimsuste, taastuvenergia arendamise, salvestuse kui tuumaenergeetikaga.
Tuulest ja päikesest toodetud elekter on fossiilkütustest toodetud elektrist märksa odavam. Taskukohasem elektri hind nii Eestis kui ka kogu meie hinnapiirkonnas toob tarbijatele kokkuhoidu ligikaudu 250 miljonit eurot aastas ning 20 aasta peale ulatub see suisa viie miljardi euroni. Plaanitav toetus tuuleenergiale on seega kordi väiksem kui sellest saadav kasu ühiskonnale.
Eelmisel aastal oli keskmine elektri lõpphind 17,4 senti kilovatt-tunni eest. Võrdluseks: kui kogu meie elekter oleks 2024. aastal tulnud ainult põlevkivist, oleksime maksnud kilovatt-tunni eest 1,5 korda rohkem: ligi 27 senti.
Tänu taastuvatele energiaallikatele lähiaastatel elekter odavneb. Mõjuhinnang näitab, et uute merele ja maismaale rajatavate taastuvenergia võimsuste ning energiasüsteemi moderniseerimise tulemusena langeb elektrihind 10 aastaga rohkem kui 40 protsenti. Kui 2024. aastal oli keskmine hind 8,7 senti/kWh, siis 2030. aastal on elektrienergia hind hinnanguliselt 6,6 senti/kWh ning 2035. aastal 4,9 senti/kWh.
Energeetikas on kõige suuremad probleemid riikides, kus on lootma jäädud ainult fossiilkütustele. Euroopa kogemus kinnitab samuti, et kõige rohkem kannatavad kõrgete hindade all inimesed just nendes piirkondades, kus sõltuvus fossiilkütustest on kõige suurem. Kui vaadata Põhjamaade praktikat, siis Soome ja Rootsi on pikaajaliselt arendanud mitmekesist energiaportfelli ja nad on aastakümneid investeerinud nii taastuvenergiasse, juhitavatesse võimsustesse kui ka tuumaenergiasse.
Praegused turuhinnad näitavad selgelt, et taastuvenergia töötab. See hoiab elektri hinna madalamana ja tagab meie energiajulgeoleku. Käesoleva aasta jaanuaris tõi suurenenud taastuvenergia toodang Eesti inimeste jaoks möödunud aastast kolmandiku võrra soodsama elektri börsihinna.
Loomulikult ei põhine meie plaan vaid tuule- ja päikeseenergial. Vajame ka piisavalt juhitavaid võimsusi. Kuniks uued juhitavad võimsused rajatakse, peame alles hoidma olemasolevaid, põlevkivil põhinevaid jaamu. Ajaks, mil meil pole veel piisavalt teisi püsivõimsusega tootmisseadmeid, esitasime riigikogule eelnõu, mis aitab põlevkivi reservis hoida ja tipukoormuste ajal turule tuua. Oluline on aga mitte aega viita, vaid teha ära õiged ja pika vaatega otsused.
Valitsuse otsused energeetikas põhinevad sellel, et Eesti kasutab energiavajaduse tagamiseks esmajärjekorras kodumaiseid ressursse, mis tagavad energiasõltumatuse ja pikaajalise kindlustatuse. Nende hulka kuuluvad kodumaine taastuvenergia, salvestus ning tarbimise juhtimine, aga ka uued kiirelt juhitavad jaamad.
Kaasaegsed gaasijaamad on oluline osa lahendusest, sest need suudavad kiiresti reageerida turuolukorrale ning hoida süsteemi optimaalse ja stabiilsena. Põlevkivitehnoloogia ei ole mõeldud kiiresti sisse ja välja lülitamiseks ja on pigem baaskoormus, mida võib tulevikus asendada tuumaelekter. Selleks loome tuumaseaduse koostamisega valmiduse.
Samuti on uusi gaasijaamu rajada oluliselt odavam kui uusi põlevkivijaamu. See tähendab, et gaasijaamade kasutamine ei too tarbijatele lisakulusid, vaid aitab hinda kontrolli all hoida ning nendes saab tulevikus kasutada ka kodumaist puhast biometaani või taastuvelektrist toodetud sünteetilisi kütuseid.
Kodumaine elektritootmine on üks olulisemaid energiajulgeoleku tagamise viise, sest see vähendab sõltuvust välismaistest energiaallikatest ja hinnakõikumistest rahvusvahelistel turgudel.
Päike ja tuul toodavad elektrit kütuseta. Salvestus, koostootmisjaamad ja gaasijaamad on vajalikud tipukoormuse katmiseks, energiasüsteemi optimeerimiseks. Välisühenduste kaudu saame vajadusel tuge, kuid oluline on kriisidest või varustusahelate probleemidest tulla välja ka teistest sõltumatult. Valitsuse energeetikapaketi otsused tagavad, et meie lastel on ka tulevikus kindlalt olemas kodumaine, taskukohane ja puhas elekter.