Viimane suur “tont” käis mööda maailma ringi, kui hakkas kätte tulema aastatuhande vahetus ja kus põhilised argumendid katastroofi ennustamiseks tulenesid sellest, just nagu oleks arvutisüsteemide jaoks aastaarvu vahetumine uue aastatuhandega ületamatu raskus. Nagu me teame, ei juhtunud midagi ja ajalugu jätkus sujuvalt, kirjutab riigikogu liige Mait Klaassen.
Nüüd on mingis mõttes analoogne olukord elektrivõrgu desünkroniseerimisega Venemaast ja liitumisega Mandri-Euroopa sagedusalaga. Kõikjal räägitakse tondist, aga tonti ju pole. Eelkõige siis, kui oleme teadlikud ja ette valmistatud.
Milles on siis asi ja miks just praegu? Põhjus on selles, et BRELLi (Belarus, Russia, Estonia, Latvia, Lithuania) leping sätestab võimaluse leping lõpetada iga aasta veebruaris. Samal ajal on ka võrkude olukord nii hoolde kui ka tarbimise tasakaalu koha pealt parim.
Tegelikult on elektrivõrgu sageduse sünkroniseeritus agressorriigi võrguga iseenesest julgeolekurisk, sest me sõltume selles otseselt oma vaenlasest. Samas on liitumine Euroopa sagedusalaga kõigi Baltimaade huvides energiajulgeoleku tagamisel.
Ka kõik ettevalmistused lahkumiseks idanaabri sagedusalast on tehtud. Selleks on meil piisava varuga tootmisvõimsusi, meil on valmis sünkroonkompensaatorid ja me saaksime Eesti, Läti ja Leedu ka koos, ilma Euroopa sagedusala otsese toeta iseseisvalt hakkama.
Ühtsuse ja kindluse huvides on kindlam olla Euroopa sagedusala osa. Oleme kolmes riigis kokku investeerinud selleks 1,6 miljardit eurot, millest 75 protsenti on saadud Euroopa Liidult. Samas peab märkima, et Est-link 2 rike desünkroniseerimist ei mõjuta, sest meil on regioonis piisavalt juhitavaid võimsusi.
Viimastel päevadel on olnud ajakirjanduses palju juttu olukordadest, mis vajavad teatud ettevalmistusi, kui mingil kummalisel põhjusel peaks vool katkema. Kõikide tehtud ettevalmistuste ja füüsikareeglite järgi ei tohiks olla põhjust muretseda.
Millegipärast on aga jäänud kõlama arusaam, et kindlasti midagi juhtub. Pean aga siinjuures ütlema, et desünkroniseerimise protsess ise ega ka saarena toimimine füüsikareeglite järgi elektrikatkestusi esile ei kutsu. Probleemid võivad tekkida siis, kui keegi sekkub süsteemi toimimisse pahatahtlikult, ja selleks puhuks ongi antud teatud hoiatused ja tegutsemisjuhendid.
Elame paraku agressorriigi kõrval, kes on aktiivses täiemahulises sõjas ühega oma naabritest, aga samas kasutab mitmeid hübriidsõja võtteid ka kõigi riikide vastu, kes talle sanktsioone kehtestavad.
Just selle viimase pärast peamegi teatud aja vältel valvama ja jälgima meie infrastruktuuri objektide juures toimuvat. See on meie kõigi huvides, et pahalastel kaoks igasugune huvi isegi mõelda meie infrastruktuuri rikkumise peale.
Üks asi on see, et peame arvestama sellega, millisel ajal me elame ja et tegelikult käib hübriidsõda, kus me ei näe pommide langemist ja plahvatusi, aga kus vaenlane püüab kõigi vahenditega häirida normaalset elu. Selleks ongi tegelikult vaja ette valmistada vastavad tegutsemisplaanid, koolitada ja informeerida elanikkonda, sisse töötada teavitussüsteemid ja teha veel tuhat pisiasja nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka üksikisiku tasandil.
Ükski nendest ettevalmistustest ja selle käigus tekkivatest võimekustest ei lähe kaotsi, sest neidsamu valmisolekuid läheb meil vaja ka näiteks suuremate tormide, üleujutuste, tulekahjude või mõnede muude ekstreemsete ilmanähtuste puhul. Olgu selleks kasvõi Padaorus kaose tekitanud äkiline lumetorm, kus tehnika enam lumekoristusega toime ei tulnud.
Nüüd, kui kasutuses on palju elektriautosid, on olukord analoogses olukorras veelgi kriitilisem ning inimesed peavad oskama reageerida adekvaatselt ja kiiresti, saades ise hakkama ja aidates ka teisi.
Seega võtame seda protsessi rahulikult, olles kindlad, et desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrguga ei tekita meile elektrikatkestusi, vaid vastupidi, teeb meie olukorra tunduvalt kindlamaks nii energiavarustuse, aga mis peamine, energiajulgeoleku mõistes.
Kõik muu tegevus, mis käib meie kodudes, omavalitsustes, riigiasutustes ja eraettevõtetes ja mis võimaldab paremini vastu seista ükskõik millisele meil juhtuda võivale eriolukorrale, tuleb meile tulevikus kasuks ja annab juurde kindlustunnet.