Energia tootmine, jaotamine ja tarbimine, ei kuulu enam pelgalt tagala kindlustamise valdkonda, vaid need moodustavad keskse osa tulevikumajandusest, kus energia on üks peamine majanduskasvu mootor. Iga uus tuulik viib meid ühtlasi kaugemale vaenulikust idanaabrist, kelle puhul teame, et temast sõltumine lõpeb varem või hiljem meile halvasti, kirjutab riigikogu liige Timo Suslov.
Energiatootmises on tõusnud olulisele kohale julgeoleku kindlustamine ja sarnast eesmärki kannab ka Eesti liitumine Mandri-Euroopa sagedusalaga. Venemaa ei ole usaldusväärne partner ja iga samm temast kaugemale, suurema iseseisvuse poole energiatootmises, on samm eemale julgeolekuohust.
Energeetika on tänapäeval nii majandusarengu kui ka julgeoleku peamine alustala. Kõik rikkad riigid tarbivad suures koguses energiat, et varustada tööstussektorit, digimajandust või transpordisektorit – need kõik on sektorid, mille arengu eelduseks on taskukohase elektri kättesaadavus. Odava energia kättesaadavus ongi ajalooliselt olnud majanduskasvu alus alates tööstusrevolutsiooniaegse Suurbritannia söetööstusest kuni masstootmise võidukäiguni USAs. See on aluseks innovaatilistele arengutele ning olnud majandusliku edu keskmes. Tänapäeva tööstusinvesteeringud tehaksegi peamiselt taskukohase ja puhta elektri kättesaadavusele tuginedes.
Võib ka öelda, et iga tuulik, mille Eesti nii maismaale kui ka merele rajab, on selge siht kindlustunde tekitamiseks, nii nagu iga tuulik või elektrijaam on samm idanaabrist eemale.
Eesti oma tuuleenergia tootmine senisest suuremas mahus on meie võimalus vähendada sõltuvust välisriikidest pärinevast energiast, kasutades kohalikku taastuvat ressurssi ja suurendades seeläbi varustuskindlust ja iseseisvust. Oma maal ise otsustamine on meile ülioluline! Pealegi – energeetika ei ole ammu enam pelgalt elektri tootmine, vaid selles peitub tulevikumajandus – uued kütused ja keemiatööstus.
Ka salvestamine on oluline
Energeetika sõlmküsimus on alati algallikate kättesaadavus. Eesti puhul saame rääkida üksnes põlevkivist, tuulest ja päikesest, teisi siseriiklikke ressursse meil ei ole. Tänapäeva tehnoloogia on arenenud sellisele tasemele, et kui räägime uute elektrijaamade rajamisest, siis tuuleenergia on päikese kõrval kõige odavam energiaallikas. Isegi kui jätame põlevkivielektrile rakenduva CO2 kvoodi kõrvale, on uute põlevkivijaamade rajamine tuuleenergia tootmisüksustega võrreldes eestlastele kordades kallim.
Selle nädala alguses tegi valitsus olulised otsused investeerida uude majandusse läbi tuuleparkide. Kokku lepiti, et aprillis korraldatakse maismaa- ja meretuuleparkide vähempakkumised kahe teravatt-tunni ulatuses (kokku 4 TWh), kolmekordistades sellega Eesti tuuleenergia tootmist. Ka tuuleenergia tootmise planeerimisprotsessi on kavas kiirendada.
Lisaks otsustatakse aprillis valitsuses toetuse andmine suuremahuliste salvestusvõimsuste rajamiseks. Energia salvestamine on üha olulisemaks muutuv komponent energiasüsteemides, eriti taastuvenergiaallikate nagu päikese- ja tuuleenergia kasutamisel: kuna taastuva energia tootmine on sageli ajast ja ilmastikutingimustest sõltuv, on vaja leida viise, kuidas üle jäävat energiat salvestada, et seda saaks kasutada siis, kui tootmine on madalseisus.
Miks ma seda rõhutan? Energia salvestamine võimaldab tasakaalustada selle tarbimist ja tootmist, et tagada stabiilne ja usaldusväärne energiavarustus. Lisaks aitab see vähendada energiakadusid ja optimeerida energiasüsteemi tõhusust. Võib kindlalt väita, et energia salvestamine on oluline komponent jätkusuutliku ja tõhusa energiasüsteemi loomisel.
Levinud on ka väärarusaam, et tuulikud toodavad elektrit ainult 50 protsenti ajast. Tegelikult suudavad avamere tuulepargid sõltuvalt tuuletingimustest (mis on meie regioonis väga head) toota elektrit kuni 85 protsenti ajast, aga 50 protsenti ajast suudab merepark toota täisvõimsusele ligilähedast elektrikogust.
Tuumajaama rajamisega liigutakse edasi
Koalitsioon on otsustanud käivitada tuumajaama asukohavaliku arutelu esimese etapi. Tulenevalt riigikogu otsusest algatame tuumaseaduse, mis lubab 2027. aastal otsustada, kas ja kuidas tuumajaam rajada ning seejärel saab valida sellele asukoha. Vaja on teha arvutused kulude osas ja teha koostööd kõikide Balti riikidega.
Uued juhitavad võimsused rajatakse Eleringi hankel ning Eesti Energia investeeringutega, hoides reservis ja valmisolekus ka senised võimsused. Toome turule ka sajamegavatise võimsusega Kiisa varuelektrijaama, et see aitaks turuhinda madalamaks saada.
Kokkuvõtlikult on riigi otsused Eesti energiamajanduse edasiarendamisel vajalikud nii energiajulgeolekuks kui ka selleks, et Eestisse tuleks uus majandus. Meil seisab ees uute tööstuste teke – Power2X Pärnusse, VKG Virumaa tehase ehitamine ja mitmeid teisigi. Taastuvenergia, energiatõhususe tehnoloogiad ja vesinikutehnoloogiad on kiiresti saamas rahvusvaheliseks kaubaks. On vaja mõista, et taastuvenergia ülejääk, kui see tekib, ei tähenda lihtsalt tarbetut energiat, vaid see on väärtuslik ja oluline ressurss, mida saab majanduslikult ära kasutada väga erinevatel viisidel – sealhulgas luua terveid tööstusharusid ja aidata majanduse süsinikneutraalsele ümberkujundamist.
Kipume unustama, et ka tegutsemata jätmisel on kõrge kulu. Eestlastele meeldib rääkida Soome odavast elektrist. Tõsi, Soome pakub suurtarbijatele madalamat hinda ning hoiab seeläbi käigus oma tööstussektorit, mis omakorda loob riigile rikkust ja pakub tasuvaid töökohti. Samas kiputakse unustama, et Soome elektri hind on lõpptarbijale kallim kui Eestis.
Seda parem on tõdeda, et tulevikumajandus ehitatakse taskukohase ja puhta energia baasil – küsimus on vaid, kui kiiresti suudame selle võimaluse ära kasutada.