Tallinn töötab välja tegevuskava, et pakkuda lastele ja noortele lisavõimalusi vaimse tervise parandamiseks ja tervisemurede ennetamiseks. Selleks, et plaanist saaks võimalikult palju kasu, tuleb muuta protsesse linna teenustes ning korraldada ümber rahastamismudel, kirjutab Tallinna linnavolikogu ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liige Sirlis-Sõmer Kull.
Aastaid kestnud koroonakriis tõi fookusesse meie noorte vaimse tervise mured. Ärevushäired ning depressioon on selgelt juhtivate terviseprobleemide esirinnas, põhjustades ka teisi kehalisi haigusi ning lühendades eluiga.
Eesti inimarengu aruande põhjal on depressioonirisk igal neljandal ja ärevushäire risk igal viiendal täiskasvanul. 18-24-aastaste noorte hulgas on ärevushäire risk enam kui kolmandikul ja depressioonirisk igal teisel. Vaimse tervise häirete risk on suur ka 15–17- aastastel, eelkõige tüdrukutel. Ligi pooltel neist on eeldus haigestuda depressiooni.
Arstiabi pole ainus lahendus
Kuna täiskasvanute vaimse tervise mured saavad sageli alguse just lapse- või noorukieas, on Tallinn võtnud eesmärgiks töötada välja laste ja noorte vaimse tervise tegevuskava järgnevaks kümneks aastaks. Tegevuskava peaks saama paika esimese kvartali lõpuks.
Tegevuskava peab välja tooma võimalikud lahendused, kuidas noori vaimse tervise kriisist hoida. Eriarstiabi ei ole vaimse tervise turgutamiseks kaugeltki ainus lahendus – tervise toetamise võimalused on oluliselt mitmekesisemad. Need on lihtsad asjad nagu sportimine, huvialaringides osalemine, tervislikke eluviise toetav elukeskkond ning kogukonna üritused ja tegemised. Kohaliku omavalitsuse asi on luua nendeks tegevusteks parimad tingimused.
Lisaks erinevatele tugiteenustele, on vaimse tervise toetamisel oluline roll tervist toetaval elukeskkonnal, mille kujundamise ohjad on samuti omavalitsuste käes. Oluline on piisavate rohealade olemasolu ja ühise ruumi loomine, mis soodustaks nii liikumist kui ka suhtlemist.
Iga laps peab saama trenni või huvialaringi
Selleks, et linna loodav tegevuskava täidaks oma eesmärki parimal moel, toon välja mõned ettepanekud, mida kava koostamisel arvesse võtta.
Esiteks, me vajame rohkem erialaspetsialiste. Kui veel aegu tagasi oli psühholoogi juures käimine pigem tabuteema, siis täna ületab nõudlus kindlasti pakkumist. Tallinna linn küll pakub erinevaid võimalusi psühholoogilise abi saamiseks, kuid sellest ei piisa. Vaja oleks igasse linnaossa kogukonnapsühholoogi, kes aitaks toime tulla ärevuse, stressi, suhteprobleemide või muude lapse muredega.
Sportimisvõimalused peavad olema kättesaadavad igale lapsele. Tallinnal on küll olemas huvitegevuste võimalused ja erinevad ringitasude hüvitamise skeemid, kuid siiski leidub palju lapsi, kes neisse ei jõua või kelle pere majanduslik olukord seda lihtsalt ei võimalda. Linnal tuleb leida efektiivsem lahendus huviringide ja treeningute rahastamiseks. Huvikooli nn pearaha ei tohiks olla tulevikus mitte konkreetse kooli-, vaid ikka lapsepõhine.
Koolitame treenereid ning laiendame treenerite võrgustikku
Meie treenerid ja huvialaspetsilistid vajavad erialakoolitusi. Kui igal lapsel on võimalus käia mõnes trennis või huviringis, tuleb tööd teha ka sellega, et juhendajad või treenerid oleksid vaimse tervise teemade osas teadlikud. Just nemad võivad olla laste vaimsete murede varajasteks märkajateks ning saavad neid teadlikult toetada. Seetõttu tuleks linnal luua vaimse tervise koolituste võimalused huviringide juhendajatele ja treeneritele.
Loome rohkem võimalusi treenimiseks kogukonnas. Liikumise ja treenimise eelduseks ei pea alati olema kulukad spordisaalid. Kasutame ära olemasolevat linnaruumi – parke, mänguväljakuid ning välijõusaale. Nii on neil spordihuvilistel, kes ei soovi käia spordisaalides, vaid tahaksid lihtsalt liikuda värskes õhus oma kodupiirkonnas, võimalus treenida kogukonnatreeneri juhendamisel. Mitmel pool on olemas välijõusaalid, kuid ülemäära innustunud kasutust nende masinate juures näha pole. Kogukonnatreener saaks kindlatel aegadel juhendada välijõusaali juures, kutsuda kokku kõnnigrupi või korraldada matka linna rohealadel. Nii toetab kogukonntreener aktiivset liikumist, aga loob ka võimalusi piirkonna inimeste omavaheliseks suhtlemiseks.
Rohkem toetust kogukondlikele algatustele
Tallinn on positiivse arenguna võtnud eesmärgiks avada paari järgneva aasta jooksul tugikeskused peredele, kus kasvavad eelkooliealised lapsed, et pakkuda koolitusi ja spetsialistide tuge vaimse tervise murede ennetamiseks. Sel aastal tulevad uued perepesad nii Piritale kui ka Haaberstisse, kuid väga selge ootus ja vajadus on sarnaste keskuste järgi kõigis pealinna piirkondades.
Ning lõpetuseks – linna eelarve peab rohkem toetama kogukondade algatusi ja ühistegevusi. Tänase kaasava eelarve rahastamise fookuses on kohaliku tähtsusega objektide rahastamine, ent inimestevahelist suhtlust ja kuuluvust aitavad parandada erinevad kooskäimise võimalused, kohalikud üritused ja algatused. Kaasava eelarve kaudu oleks võimalik toetada kohalike sädeinimeste algatusi läbi võimalikult vähese bürokraatia.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on öelnud, et muutusteni jõudmiseks mistahes valdkonnas on vajalikud neli tugisammast: plaan, poliitiline tahe ja pühendumus, finantsid ja kompetentsus nii teenustes kui ka eneseabis. Tallinnal on täna kindel tahe ja plaan. Kui nüüd plaanist kinni pidada, leida vajalikud kompetentsid ning planeerida see ka linna eelarves, on lootust, et ka vaimse tervise kriisile tekib vaktsiin, milleks on ei miski muu kui linna poolt soodustatud ennetustöö ja lisavõimalused.