Paljudele meist võib tunduda uskumatuna, et aasta maagiliseimal ajal, mil enim ihkame koju lähedaste keskele, soovib suur osa meist sealt just nimelt ära. Nii kaugele ja nii kiiresti kui võimalik., kirjutab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Kurb statistika ütleb meile, et kõigist vägivallakuritegudest moodustab lähisuhtevägivald 45%. See on kokkuvõtvalt öeldes jahmatav. Vaatamata sellele, et oleme aastate lõikes näinud mõningast vägivallajuhtumite vähenemist, ütleb politsei- ja sotsiaaltöötajate kogemus, et tegemist on vaid teatamiste arvuga, mitte märgiga ühiskondlikust edasiminekust.
Lähisuhtevägivald on Eestis jätkuvalt tõsine probleem, mille tõus just nimelt pühade paiku on eriti suur. Jõuludel mitmekordistub juhtumite arv kahe- või isegi kolmekordseks. See teeb Eestist ühtlasi ka ühe kõrgeima lähisuhtevägivalla arvuga riike Euroopa Liidus. Aastatel 2022 ja 2023 registreeriti Eestis ligikaudu 8000 lähisuhtevägivalla teadet aastas, mis on üüratu.
Ka äsja lõppenud 2024. aasta pühadeks prognoosis politsei lähisuhtevägivallajuhtumite järsku tõusu. Tehtud ennustused pidasid kahjuks paika. Kui tavapärasel ajal saab politsei päevas umbes 20-30 perevägivalla teadet, siis jõuludel ja aastavahetuse paiku need arvud kahekordistuvad. Tänavu oli jõulupühade ajal 118 kodu, kus keegi vägivalla all kannatas. Need on juhtumid, millest me teame. 31. detsembril ja 1. jaanuaril oli taolisi väljakutseid 130.
Statistikaameti uuringud näitavad, et 41% Eesti naistest on paarisuhtes kogenud mingit laadi vägivalda, sh vaimset (39%), füüsilist (13%) või seksuaalset (9%). Meestest on paarisuhtes vägivalda kogenud seevastu 33%. Kõige sagedamini esineb vaimset vägivalda (32%), samas kui füüsilist vägivalda on kogenud 8% ja seksuaalset vägivalda 1%. Füüsilise vägivalla kordumise tõenäosus on aga suur: praeguses suhtes on 41% seda kogenud korduvalt.
Niisamuti tuleb meeles pidada, et kuriteoni jõudmine on vaid probleemi jäämäe pealne tipp, sest füüsilise vägivalla kõrval eksisteerib pea alati ka vaimne vägivald, mis füüsilise vägivalla taandudes enamasti jätkub.
KOV-id, tulge appi!
Ohvrite paremaks aitamiseks on Eestis on vastu võetud uus ohvriabi seadus, mis on abi kättesaadavust parandanud. Nii on võrreldes vana ohvriabiseadusega uue versiooniga sellest võimalik psühholoogilist abi saada ilma, et juhtunu osas oleks algatatud kriminaalmenetlus. Lisaks laieneb tugi nüüd ka ohvri lähedastele.
Paremaks abistamiseks sai sotsiaalkindlustusamet muuhulgas õiguse kõrge riskiga täisealiste perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega, mis antud tööd tõhustab.
Meie eesmärk ei ole aga vaid vägivallale reageerida, vaid seda ära hoida ning vähendada. Nii on näiteks siseministeerium, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium ja haridus- ja teadusministeerium koostöös allasutustega koostanud „Lähisuhtevägivalla tegevuskava aastateks 2024-2027“, mis lähtub kahest suuremast eesmärgist: 1) perevägivalda osatakse ära tunda ja taunitakse; 2) perevägivallast mõjutatud inimesi abistatakse süsteemselt ja vajaduspõhiselt.
Oluline roll on muidugi ka kohalikel omavalitsustel, kelle võimekus ning pädevus probleemiga tegelemisel peaks olema esmatähtis. Kohalik omavalitsus ei saa kanda hoolt vaid praktiliste küsimuste eest, nagu teede korrashoid ja lasteaiakohad, vaid ka inimeste vaimse tervise ja seeläbi kogukonna ning kodutunde loomise. Riik on tulnud siin appi ning järgmisest aastast alates saavad omavalitsused riigilt rahalist tuge oma elanikele vaimse tervise teenuste pakkumisel.
Vägivallale lisaks tuleb võidelda ka stigmadega
Peamine on aga ka võidelda stigmadega, mis vägivallast kõnelemist puudutavad. Täiesti mõistetamatu on paljudes käsitlustes, kas avalikult või köögilaua taga, miks ohver teda kahjustavast olukorrast ei lahku. Selle asemel peab keskendumine olema eelkõige vägivallatsejal ning teol, mille peab igal juhul hukka mõistma, ükskõik millises kontekstis me seda ka ei aruta. Ühtlasi tuleb toetada vägivalla all kannatavaid mehi ning mitte omastama neile stereotüüpe, et mees ei nuta või et mees ei tohi olla haavatav.
Vägivallaohvrid on kahjuks ka vanemaealised, erivajadusega inimesed ning lapsed. Ja tihti leiab vägivald aset kauni pealispinna all. Ükski keskkond või palganumber ei välista kinniste uste taga aset leida võivaid koledusi.
Vägivallaohvrid peavad aga teadma – abi on olemas. Kõigis maakondades on naiste tugikeskused ning pöörduda saab ka Ohvriabi poole, lisaks ei tohi karta rääkida oma lähedastega. Niisamuti on olemas sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise teenus, kuhu saavad pöörduda need, kes on mures oma vägivaldse käitumise pärast ja soovivad selle seljatada.
Soovin, et saaksime Eestis elada aastaajast ja pühadest sõltumata vägivallatult. Selle saavutamiseks vajame muuhulgas tähelepanelikke Eesti elanikke. Kui on kahtlus, et kedagi väärkoheldakse, tuleb sellest anda teada politseile. Ja kes vägivalla all kannatab, soovin südamevaprust, tuge ning mõistmist, et lubada endale seda, mida väärt olete – vägivallatut elu.