Tallinna tänavaid vaadates paistab silma, kuidas need aastast aastasse soolast „ujuvad“, mis paneb küsima, kas see tõesti on parim ja ainus lahendus. Kas kloriididega kaetud tänavad on meie talves paratamatus või on siin ka aastate jooksul tehtud planeerimisvigu, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Jaanus Riibe.
On tõsi, et libedusetõrje on ülioluline ja aitab vältida tõsiseid vigastusi ning päästa elusid. Kuid on aeg küsida, kuidas ja millega täpselt seda tehakse, ning kas tänased meetodid on keskkonna ja tervise seisukohalt parimad. Tallinna heakorraeeskiri lubab kergliiklusteedel libedusetõrje vahendina kasutada graniitsõelmeid, kuid libedusetõrje meetodeid tuleb vaadata terviklikult, sest linn ja keskkond on üks. Kui sõiduteed ujuvad kloriididest ja soolasegust, siis see paratamatult levib ka kõnniteedele, haljasalale ja mujale ümbritsevasse keskkonda.
Kloriidide ja soola rohke kasutamine võib teepinda ajutiselt kaitsta jäätumise eest, kuid sellel on oma varjupool.
Esiteks, peab arvestama keskkonnamõju. Kloriidid ja soolad mõjuvad keskkonnale kahjulikult, eriti kui neid kasutatakse suurtes kogustes. Sool tungib haljasalale sattudes sügavale mulda, mis muudab pinnase keemilist koostist ja kahjustab taimi, eriti puid, mis kasvavad sõidu- ja kõnniteede läheduses. Talvise teehoolduse tagajärjel võib kevadel märgata paljusid rikutud haljasalasid, kahjustunud puid ja närbunud taimestikku, mille juured on saanud kloriidide tõttu kannatada.
Veelgi enam, linnatänavatelt koristatud lumi viiakse sageli linnast välja suurematele kinnistutele, kus see sulab ja satub koos kloriididega mulda või veekogudesse, väljaveetud lumega kantakse ka muud saasteained kaasa. Sademeveekanalisatsiooni kaudu jõuavad need kahjulikud ained ka erinevatesse veekogudesse, häirides ökosüsteeme ja kahjustades veekvaliteeti.
Sool satub õhku ka tolmuosakestena, mida nii inimesed kui ka loomad sisse hingavad, kokkuvõttes halvendades märkamatult õhu kvaliteeti.
Eelmisel talvel puistasid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lepingupartnerid erinevaid libedusetõrjevahendeid linnakeskkonda. Selle hulgas ligi 72649 tonni naatriumkloriide, 34 tonni kaltsiumkloriide ja ligi 285 tonni kloriidi vesilahust.
Teiseks, sõidukite ja infrastruktuuri kahjustamine. Suur kloriidide sisaldus tänavatel põhjustab liiklusvahendite ja teede kiiremat kulumist. Sool suurendab roostetamise ohtu sõidukite metallosadele, lühendades autode ja muude sõidukite eluiga, see tekitab sõidukiomanikele igal aastal arvestatavaid lisakulusid. Lisaks mõjutab soola kasutamine teekatte ja sildade konstruktsioone, mis tähendab, et suurema remondi- ja hooldusvajaduse tõttu tõusevad pikema aja jooksul ka linna kulutused.
Talviti tekib linnas palju probleeme ka lemmikloomade omanikele, kelle lemmikud kannatavad kloriididega kaetud teedel kõndides. Sool ärritab lemmikloomade käppasid, põhjustades põletikke ja valusaid haavandeid. Samuti võivad loomad jalutuskäigu ajal kloriidi alla neelata, mis võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme. Ka inimeste jalatsid kuluvad kiiremini kloriididest põhjustatud kahjustuste tõttu.
Samas on libedusetõrje kloriididega efektiivne, mis tähendab, et kahjulike mõjude kõrval on tagatud turvaline liikumine ja vajalik libedusetõrje. Õigeaegne libedusetõrje on ülimalt oluline!
Kas me saame ilma kloriidideta?
Põhjamaades on mitmel pool mindud üle alternatiivsetele lahendustele, mis vähendavad kloriidide kasutamist ja kaitsevad linnakeskkonda. Näiteks kasutatakse Soomes ja Rootsis graniitkillustikku ning abrasiivmaterjale, mis on looduslikud ja ei kahjusta keskkonda ega loomi. Lisaks kasutatakse mõnes kohas rohkem teekatete karestamist või libedustõrjet biolagunevate ainete ja orgaaniliste lahustega, mis on samasuguse libeduse vältimise võimekusega kui kloriidid.
Tallinna linn võiks kaaluda laiemalt alternatiivide kasutamist ja võtta kasutusele praktikaid, mis on end tõestanud Põhjamaades. Samuti võiks linn uurida võimalusi, kuidas täiendada teehoolduse tehnoloogiat, et vähendada kloriidide kasutamist.
Seega on aeg astuda samme, et kloriidide kasutamist sammhaaval vähendada ja kasutada uuenduslikke lahendusi, mis hoiaksid meie tänavad puhtad ja linnakeskkonna tervislikumana. Tallinna tänavad väärivad tulevikku, kus me ei pea valima ohutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel – mõlemat on võimalik saavutada läbi teadliku ja targalt planeeritud libedusetõrje.