Hiljutine Estlink 2 sabotaaž tõestab, et energia varustuskindlus on üks osa laiemast julgeolekupoliitikast. Julgeoleku tagamine nõuab selget plaani ja tugevat rahvusvahelist koostööd. 2025. aasta veebruar toob olulise muutuse, kui Balti riigid lahkuvad Venemaa elektrisüsteemist ja liituvad Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on kümnendi suurim samm Eesti energiajulgeoleku kindlustamisel, mille ettevalmistus on kestnud üle kümne aasta.
Estlink 2 kaabli lõhkumine seda olulist energiajulgeoleku sammu ei muuda. Eesti on Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendamiseks valmis. Meie energiavarustus toetub kodumaisele tootmisele ja strateegilistele välisühendustele. Ühendused Soome ja Lätiga on meie turu stabiilsuse ja taskukohase hinna aluseks. Loomulikult on meil vaja ka rohkem kodumaiseid tootmisvõimsusi. Hinna toob alla taastuvenergia võimsuste arendamine, kombinatsioonis juhitavate võimsustega, millest toodetud elekter on kallim, kuid tagab elektrivarustuse ajal, kui tuult ja päikest pole ning kui taastuvatest võimsustest ei piisa.
Saboteerijate eesmärk on nõrgestada Euroopa ühtsust ja isoleerida Eesti. Need, kes räägivad, et Eesti peaks ka tulevikus panustama ainult kodumaisesse põlevkivisse, küsides Euroopa Liidu kvoodikaubanduse süsteemist erandit, soovivad, et kaotaksime ühisturu eelised.
Kui lahkuksime ühisturult ja kvoodikaubandusest, ei saaks me enam teistest riikidest odavat energiat osta. Ka meie tootjad ei pääseks teiste riikide turule kauplema. Meie huvi on vastupidine – arendada tootmisvõimsusi, olla osa tugevast ja ühtsest Euroopa energiaturust, kus jagatud ressursid ja investeeringud tagavad, et Eesti kodud on soojad, tuled põlevad ja elekter on taskukohane.
Põlevkivi roll üleminekul
Põlevkivienergial on Eesti energiasüsteemis oluline roll vähemalt aastani 2035. Seni, kuni arendame välja uued juhitavad energialahendused, tagab põlevkivi meie energiavarustuse stabiilsuse ja kindluse. Energeetikas võtavad asjad aega.
Tänane olukord, kus Balti riikides tootmisvõimsusi napib, tekkis seetõttu, et jäädi pimesi lootma põlevkivile ja kõik muu jäeti tegemata. Toonased otsustajad räägivad täna, kümme aastat hiljem ikka veel, et peaks ehitama uue põlevkivijaama või koostama põlevkivi arengukava. Kumbki neist pole kahjuks adekvaatne ettepanek. Nagu öeldakse, vanasse kaevu ei sülitata, kuni uus pole valmis – ent erinevalt eelmistest valitsustest teeme me päriselt tööd, et see uus kaev ka ehitada.
Taskukohane ja puhas energia on saavutatav
2024. aasta oli Eesti jaoks taastuvenergia rekordaasta – nii tuule- kui päikseelektri võimsus kasvas jõudsalt. Vaatamata sellele, et Estlink 2 oli ka eelmisel aastal seitse kuud paranduses oli elekter odavam kui 2023. aastal. Mis on hea kliimale, on hea rahakotile.
2025. aasta keskmine elektrihind oli 8,7 senti kWh. Kümne aasta pärast, 2035. aastal, on maismaatuule võimsused tänasega võrreldes neljakordistunud. Ehitatud on meretuulepark ning 750 MW mahus uusi juhitavaid võimsusi, kasutatakse elektrisalvesteid, mis suudavad kokku salvestada vähemalt 700 MW elektrit, valminud on uued ühendused Soome ja Lätiga. Need lahendused kokku tagavad selle, et Eesti keskmine elektrihind langeb ligi kaks korda, 4,9 sendini kWh kohta.
Energiajulgeoleku tagamiseks vajab Eesti 2030. aastani 1000 MW juhitavaid võimsusi, sealt edasi 1200 MW. 2040. aastani tagame juhitavad võimsused peamiselt fossiilsete kütustega (põlevkivi, maagaas), kuid taastuvkütuste maht (biomassi ja biogaasi jm) kasvab. Hetkel on käimas Eleringi hange, mis toob aastaks 2029 turule uusi juhitavaid võimsusi (suure tõenäosusega gaasijaamad) mahus 500 MW. Valitsus suurendab Eesti Energia aktsiakapitali, et Eesti Energia ehitaks uue juhitava elektrijaama 2028. aastaks. Lisaks olen teinud valitsusele ettepaneku tuua nii kiiresti kui võimalik turule hetkel Eleringi omanduses olev Kiisa avariielektrijaam. Sellekohast täpsemat analüüsi, mida teeme koos Eleringiga, tutvustan valitsusele märtsis.
Pärast 2040. aastat on eesmärk fossiilsetest kütustest elektritootmises võimalusel loobuda ja kasutada juhitavates elektrijaamades näiteks heitevaba kohalikku biogaasi, vesinikku või selle derivaate. 2040. aastaks on Eestisse võimalik loodetavasti rajada ka väiksem tuumaelektrijaam (2×300 MW), mille tehnoloogia ja majanduslik tasuvus on pigem püsiva baaskoormuse tootmiseks, mitte tipukoormuse sisse-väljalülitamiseks. Viimaseks sobivad pigem gaasijaamad.
Kokkuvõtteks
Eesti energiajulgeolek ei saa tugineda isolatsioonile, vaid tugevale koostööle Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. Taastuvenergia arendamine, juhitavate võimsuste kindlustamine ja kindlad välisühendused loovad aluse energiasüsteemile, mis on vastupidav igas olukorras. Samal ajal, kui vanad lahendused tagavad tänase kindluse, peame tagama uue, puhtama ja kindlama energiasüsteemi homseks.
Artikkel ilmus 7. jaanuaril ERRis: