Järgmisel aastal tõstame pealinnas kooli- ja lasteaiaõpetajate palka, kindlustame eestikeelsele haridusele ülemineku, vähendame lasteaia kohatasu ning anname eakatele võimaluse käia tasuta juhendatud trennides. Uue eelarvega teeme elu linnas paremaks, kirjutab Tallinna abilinnapea ning Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere.
Investeeringud haridusse kindlustavad julgeoleku
2025. aastal investeerime Tallinnas kõige enam haridusse, sest targa rahvana saame pakkuda kindlust, et meie riik, julgeolek on turvalistes kätes. Pealinna 1,29 miljardi euro suurusest eelarvest suuname 400 miljonit haridusse: tõstame alates septembrist kooli- ja lasteaia õpetajate ning tugispetsialistide töötasu 100 euro võrra, ligi 9 miljonit suuname eestikeelse haridusele üleminekule ning võtame tööle rohkem spetsialiste – logopeede ja psühholooge.
Kasutame pea 40% linna investeeringuteks ettenähtud rahast kooli- ja lasteaia hoonete ehituseks ja remonditöödeks, et parandada keskkonda, milles lapsed ja õpetajad igapäevaselt töötavad. Ainuüksi 2025. aastal alustame projekteerimisega kolmes ja jätkame neljas lasteaias. Uuel aastal valmivad muu hulgas Tallinna Kristiine Lasteaed ja Tallinna Meelespea Lasteaed. Ehitustega alustame Sõle tänaval ja Liikuri tänaval. Uued koolid saavad Nõmme, Põhja-Tallinna ning Lasnamäe linnaosad. Teeme uue hoone amortiseerunud Kullo huvikoolile ning jätkame Hiiu kooli hoone renoveerimise ja juurdeehitustöödega.
Seisame kindlalt lastega perede eest
Aprillist väheneb pealinnas lasteaia kohatasu 20 euro võrra, millega lapsevanemad hoiavad aastas kokku ligi viie kuu kohatasu suuruse summa. Lubasime valimistel lasteaia kohatasu kaotamist, ent olukord on muutunud alates 2021.aastast. Pandeemia, Ukraina sõda, EKREIKE valitsuse tekitatud jätkusuutmatu auk riigieelarves. Vastutustundlik on investeerida eestikeelse hariduse toetamisele ning muuta õpetaja ametikutset atraktiivsemaks. Nii saame rohkem vajalikke lasteaia kasvatajaid ning anname oma panuse, et meil oleks rohkem eestikeelseid õpetajaid.
Käivitame lastele valveperearstiteenuse Tallinna Lastehaiglas, et ka õhtul ning nädalavahetusel pääseks vajadusel perearsti vastuvõtule, kui olukord seda nõuab. Nii vähendame ka erakorralise meditsiini osakonna suurt koormust.
Rajame perepesad – keskused, kus noortele peredele pakutakse nõu, abi ja tugigruppides saab usaldusväärset teavet vaimse ja füüsilise tervise kohta. Uued perepesad tulevad jaanuaris Haaberstisse ja septembris Piritale, ühtlasi renoveerime perepesa ruumid Põhja-Tallinnas. Meie eesmärk on luua tulevikus perepesad igasse linnaossa. Laste ja noorte vaimne tervis saab lisajõudu ka koolipsühholoogide palkamisega, võtame kasutusele maailmas laialdast tunnustust leidnud Islandi noorte tegevusi.
Parem linn eakatele
Sügisel avame kauaoodatud eakate teenusmaja, mille teenuste loomisel oleme nõudlikud ning teeme tööd koalitsioonipartneriga.
Veel enne kevadet alustame Tallinnas uue eakatele suunatud pilootprojektiga, mille käigus saavad pensionärid kvalifitseeritud treenerite juhendamisel osaleda kümnetes trennides, olgu see siis ujumine, lihastreening, võimlemine või pallimängud. Miljoni euro eest anname võimalusele osaleda kord nädalas treeningutel mitmel tuhandel pensioniealisel tallinlasel.
Nõrgema tervisega eakatele parandame samuti teenuseid. Nimelt viime Tallinna osutatud koduteenuse vastavusse riigis kehtestavate nõuetega, pakume teenust linnas ühetaoliselt ning laiendame selle kättesaadavust ka õhtusel ajal ning nädalavahetustel.
Tallinn toetab ettevõtlust
Tallinn saab targemaks tellijaks ehituses. Näiteks kolleegi Viljar Jaamu juhitud linnavaraamet tellib erasektorilt uue puidust lasteaiahoone, mis ehitatakse suuresti valmis majatehases. Nii toetame ka eestimaist puidutööstust.
Pealinn paneb õla alla ka taristuehitajate konkurentsivõimele. Teede ehitamisel hakkame keskkonna- ja kommunaalametis tegema järgmisel aastal väärtuspõhiseid hankeid, et tellida innovaatilisi materjale ja töövõtteid. Praktikas tähendab see teede ja tänavate kvaliteedi tõusu.
Uute tänavate projekteerimisel, olgu selleks siis peatänav, Liivalaia tänav, Pärnu maantee või Rävala puiestee, lähtume sellest, et paraneks inimestele ligipääs kohalikele äridele.
Lisaks toetame ettevõtlust kiirendades planeeringuid ja vähendades bürokraatiat, suurendame tehisaru kasutuselevõttu üldises linna töös.
Maailmatasemel linnaruum
Parandame sõiduteid ning tõstame tööde taset uute lepingutega. Et teed saaks kiirelt ja korralikult parandatud, mõjutades üldist liiklust minimaalselt.
Tänavu alustasime esmakordselt teederemondi info edastamisega nädal aega enne teelõikude asfalteerimist. Kolme miljoni euro eest rajame eraldi kõnniteid, et oleks, kus ohutult kõndida. Rohkem kui eales varem istutame haljastust ja puid ning minu vastutada on peatänava projekteerimise alustamine, nagu ka Liivalaia ning Pelguranna trammiteed. Erinevalt varasemast ei sulge me 2025. aasta suvel teid ega tänavaid.
Rajame suuremate ühistranspordipeatuste lähistele. Nii saab rohkem lapsi rattaga ohutult koolis ja trennis käia. Näiteks tulevad Lastekodu, Lauteri ja Tehnika tänavale uued eraldatud rattateed, Kristiines rajame Endla raudteeviadukti rattatunnelid.
Lumekoristus sai tänavu 2,1 miljonit eurot, tuleval aastal lisame juurde 3 miljonit eurot. Meile teada andmetel peaks see katma ära lõviosa allesjäänud kõnniteede lumekoristuse. Fookuses on tänavad, mis on kõige tihedama liikluse ja asustusega, et jalakäijad ja autojuhid ei jääks lumelõksu.
Läbipaistev linna juhtimine ja raha kasutamine
Linna eelarve on viimase 20 aasta parim, aga ta pole ideaaline. Tegime, mis saime, et linlaste elu läheks paraneks, kuid pidime mõistagi koalitsiooni püsimise huvides kompromisse tegema. Vastasel juhul on platsis tagasi need, kes eestikeelset linna ega haridust ei soovi. See on suur pilt.
Pealinna eelarve olgu ambitsioonikas, ent ka jõukohane. Pole tarvis kirjutada projekte sahtlisse ega lasta ametnikel tööga kinni joosta. Nii need hanked meil venivadki. Palkame siis ametnikke juurde? Kahtlemata oleks see üks võimalus: kuidas meil ühiskonnas avaliku sektori paisutamist praegu nähakse? Oluline on ka linna laenukoormus. See püsib praegu 40% juures, sellest ülespoole minnes halveneb aga linna krediidivõimekus. Laenamine muutuks kallimaks. Teeks ettevõetudki asjad ära, teeks korralikult ja kiiremini kui seni.
Linna püsikulusid tuleb kontrolli all hoida parema eelarvega ja asutuste tervikliku juhtimisega. Tuleval aastal tellime lisaks linna siseauditile ka tuge välisaudiitorilt. Nii seisame Tallinnas selle eest, et linna eelarve oleks arukalt koostatud ja linna juhtimisprotsessid läbipaistvad ning optimaalsed. Ühtlasi viime ellu Eerik-Niiles Krossi kümne aasta taguse valimislubaduse.
Uus pealinna eelarve on samm lähemale nendele eesmärkidele, mida oleme kevadel ametisse astunud uue linnavõimuga soovinud saavutada. See on eestikeelne- ja meelne, põhjaeuroopalik pealinn. Nagu näete, see linnavalitsus ei lohista eestikeelse haridusega jalgu ega nõua riigilt rohkem raha. Me teeme oma.