On viimane aeg ühiskondlikult vabaneda liiklusteemades mõttelaadist, et ärme arenda mitut asja korraga, keskendume ühele – nõnda jääme lootusetult konkurentidest maha, kirjutab Tallinna linnavolikogu liige Jaanus Riibe.
Postimehe toimetaja Kristina Pihlapuu seadis päevakommentaaris küsimärgi alla regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani ühe sõnastatud eesmärgi, et tuua bussidesse ka inimesed, kes praegu veel autoga liiklevad. Auto olla paljudele Eestis oma jõukuse ja vabaduse sümbol.
Ongi. Vähemasti osale eestlastele. Paljudele on ta ikkagi eelkõige praktiliseim sõiduvahend pendelrändeks ja päeva sees risti-rästi läbi linna sõitmiseks.
Selleks, et linlased ja äärelinnade elanikud saaksid tõepoolest sujuvalt liigelda, on oluline, et autode arv ei kasvaks hiigelsuureks. Just see asjaolu viib mind, teadlasi, linnastrateege ja paljusid teisi lahenduseni, milleks on ühistranspordi arendamine. Ühistranspordi tugevdamine ei tähenda autodele ei ütlemist, vaid loob parema tasakaalu ja sujuvama liikumise kogu linnale.
Ja just sellepärast tuleb lõpetada laisk jutt, et miks linn või riik tegeleb liikluses mitme asjaga korraga – sest kui me ei suuda seda, siis praegused liiklusmured kuhjuvad. Ei ole Paldiski maantee ju kaugeltki ainus põhitee, mis on hädas ummikutega. Kui ei usu, minge tipptunnil Kadaka teele. Või Liivalaia teele. Kasvõi Reidi teele. Valikut jagub.
Kunstlik konflikt
Autokasutus ja tugev ühistranspordi arendamine pole omavahel vastuolus. See konflikt on kunstlik ega vii kedagi edasi. Mitte ükski vastutustundlik poliitik ei soovi autode kasutamist ära keelata ega inimestelt sõiduvahendeid ära võtta. Autod jäävad endiselt oluliseks osaks meie liikumisvabadusest ja igapäevaelust, kuid eesmärk on leida parem tasakaal, kus erinevad liikumisviisid saavad koos paremini eksisteerida.
Konteksti tuleb vaadata ka linnaruumi kvaliteedi seisukohalt. Ühe sõiduviisi poole kaldu olev linnaruum vajub aegamisi üha rohkem kreeni, kui ei teki tasakaalustavaid jõude.
Esitan viis põhjust, miks on vaja ühistranspordi kvaliteeti rohkem panustada, kui me ei taha kasvavaid ummikuid.
Esiteks, linnaruum pole kummist ja pealinna põhiteede võrgustik on suuresti välja ehitatud. Suured teede laiendused ja uute magistraalide rajamine nõuaksid oluliste rohealade ja avaliku ruumi ohverdamist, mis pole vastuvõetav. Ühistranspordi arendamine ja laiem kasutuselevõtt on peamine jätkusuutlik viis, kuidas toime tulla kasvava liiklussurvega ja parandada linnaliiklust.
Teiseks, praeguse olukorra säilimine ei lahenda ummikuid. Pigem muutuvad need ajas üha pikemaks ja tüütumaks. Kui me ei pööra tähelepanu ühistranspordi edendamisele, seisame silmitsi veelgi pikemate ummikutega, mis teevad liiklemise aeglasemaks kõigile, ka nendele, kes jätkavad autoga sõitmist. Kui rohkem inimesi kolib autost ühistransporti, vähenevad ummikud tipptundidel, mis tähendab sujuvamat liiklemist kõigile.
Kolmandaks tuleb tunnistada, et linn ei saa lõputult kohaneda aina suureneva autode arvu kasvuga. Paraku just Harjumaale koonduvate töökohtade ja pendelrände kasv toob kaasa märkimisväärse liiklussurve. Kuid nagu mainitud sai, linnaruum pole kummist. Kasvava pendelrändega toimetulemiseks on vaja uusi lahendusi. Liiklus sujub, kui ühistransport toimib – investeerime rongidesse, trammidesse ja bussidesse, et teha linnaruumi avaramaks.
Neljandaks, ühistranspordi eelisarendamine aitab vältida kasvavaid parkimisprobleeme, vähendada inimeste kulutusi kütusele, parkimistasudele ja mõnevõrra ehk ka autohooldusele. Väheneks õhusaaste.
Viiendaks, ühistranspordi arendamine ja uute kasutajate kaasamine saab käia käsikäes praeguste reisijate teenuse parendamisega. On ekslik neid omavahel vastandada ja väita, et uute reisijate meelitamine ühistransporti kahjustaks praeguseid kasutajaid. Teeme mõlemat samal ajal – nii on pealinna lisandumas uued bussid, trollid ja trammid, mis parandavadki oluliselt teenuse kvaliteeti. Ühistransport tagab tulevikus kõigile veelgi parema ligipääsu linnas.
Uued sõlmpunktid teevad linnaelu paremaks
Mugavama sõiduvahendi kõrval tegeletakse ka päriselt uute ühendustega. Fookusesse on võetud Pelgulinna trammitee ning Liivalaia ja Suur-Ameerika tänava trammitee ehitus, mida pikendatakse hiljem Kristiine keskuseni. Parem liikuvus pealinnas nõuab ka uute sõlmpunktide rajamist.
Planeeritavad sõlmpunktid peaksid ühendama erinevad ümberistumise võimalused – olgu sõidukiks tramm, auto, jalgratas, buss, rong või midagi muud. See tooks pealinnas kaasa erinevate linnaosade vahelise ühendusaja lühendamise ja annaks võimaluse liikuda ühistranspordiga mugavalt ja kaasaegses taristus.
Häid näiteid on ka lähipiirkondadest. Soome pealinna Helsingis ja selle lähiümbruses on investeeritud tugevalt just ühistransporti, mis tähendab ka uusi kiirtramme. Mitmed liinid on seetõttu kiiremad kui autod. Just kiire ühistranspordisüsteem on pannud inimesed vähendama autokasutust. Tunnustust väärib Tallinna plaan, et tulevikus ühendatakse Rail Balticu Ülemiste reisiterminal linna ühistranspordi liinivõrku.