Vaatamata riigieelarve keerulisele seisule jääme truuks kõige olulisemale: riigikaitsekulud järgnevatel aastal suurenevad, pensione ei vähendata ja arstiabi kättesaadavus on prioriteet, kirjutab Madis Timpson.
Järgmisel neljal aastal suunab valitsus Eesti inimeste ja riigi sõjaliseks kaitseks 5,6 miljardit eurot, millele eelarvestrateegia käigus lisandub 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetuseks 2031. aastani.
Sõjaline kaitse saab olla edukas vaid siis, kui seda toetab tsiviilühiskond ja meie inimesed ning ametkonnad on kriisideks valmistunud. Sõjalise kaitse kõrval ei ole unustatud ka laia riigikaitse tugevdamist, sest peame kindlustama kogu ühiskonna valmisoleku kriisi korral hakkama saada rohkem kui paar päeva või olla valmis ulatusliku evakuatsiooni korraldamiseks. Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal täiendavad 219 miljonit eurot, millest 165 miljonit suunatakse just sisejulgeoleku kindlustamiseks.
Elanikkonna kaitse arendamiseks, piiritaristu väljaehitamiseks ning hübriidohtude ennetamise ja tõrjumisega seonduvate võimekuste parendamiseks nii piiridel kui riigis sees, planeerib valitsus eraldada siseministeeriumi valitsemisalasse täiendavad 130 miljonit eurot. Minu meelest näitab see selgelt, kui tõsiselt suhtub riik oma inimestesse ja nende turvalisusesse.
Ei ole mingi uudis, et riigil on raske, niisamuti on keeruline inimestel, aga me peame kokku hoidma. Riigieelarve korda tegemiseks kärbitakse nelja aastaga ühe miljardi euro jagu avalikke kulusid.
Kui võtta arvesse ka varem tehtud otsuseid, saame kärpeks 1,4 miljardit. Eelarverevisjoni käigus muutis valitsus otstarbekamaks nii sotsiaalvaldkonna teenused kui otsustas reformida enam kui 20 aasta eest loodud töötushüvitissüsteemi. Õiglasem ja lihtsam töötushüvitissüsteem jõustub 1. jaanuarist 2026 ja aitab kuni 2028. aastani riigieelarves kokku hoida üle 45 miljoni euro.
Riigisektori tööjõukulude kärpest on välja arvatud õpetajate, politseinike, päästjate ja kaitseväe, Maksu- ja tolliameti tegevteenistujate palgad ning küberjulgeoleku valdkonna tööjõukulud. On kohti, kust saame kärpida, aga samamoodi mõistame, et valdkondi, kust võtta ei tohi.
Võin kinnitada, et oleme kokku leppinud ka selles, et nende inimeste arvelt, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionid jätkavad kasvamist ka järgmistel aastatel ja igasuguseid jutte sellest, et pensionide indekseerimine lõpetatakse ära, ei maksa uskuda.
Tõusevad sügava ja raske puudega laste ja täiskasvanute toetused. Kasv puudutab ka peresid ja neid, kes planeerivad laste saamist: vanemahüvitiselt kaotatakse piirang, mis puudutab tööl käimist hüvitise saamise ajal.
Kiiresti kasvanud palkade tulemusel on vanemahüvitise ülempiir 2024. aastal 4733,53 eurot kuus. Kuigi see on tekitanud ühiskonnas pahameelt, tasub teada, et keskmine välja makstud vanemahüvitis on 1584,6 eurot kuus. Vanemahüvitise ülempiiri langetamise eesmärk seisneb selles, et riik suudaks ka edaspidi pakkuda kõikidele lapsevanematele võimalust veeta poolteist aastat lapsega kodus.
Erivajadusega laste paremasse rehabilitatsiooniteenuse pakkumisse suunas riik juba sel aastal kolm miljonit eurot lisaraha. Ühtlasi suunatakse järgmisel neljal aastal psüühikahäirega inimeste abistamisse 6,1 miljonit lisaeurot aastas, mis pannakse juurde 45,9 miljonile eurole, millega eelarves juba iga-aastaselt arvestatud on.
Riik annab alates 1. jaanuarist 2025 kohalikele omavalitsustele püsirahastuse kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks, nagu näiteks psühholoogiline nõustamine, pereteraapia ja -nõustamine, aga ka loovteraapiad.
Tuleval aastal on omavalitsustele vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot. Järgneva kolme aasta peale kokku on fondi suurus ligi 4,6 miljonit eurot. Püsirahastusega loome eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi inimestele paremini kättesaadav. Selle muudatusega ei dubleerita riiklikke teenuseid, vaid täiendatakse neid.
Kõrgemast visiiditasust eriarsti vastuvõtul saab olema vabastatud haavatavam osa elanikest nagu näiteks toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased ja töötud. Nende visiiditasu jääb ikka viie euro peale. See tähendab, et omaosaluskoormuse muutmisel lähtume OECD soovitustest, et tõhustame süsteemi ja samal ajal kaitseme haavatavamas olukorras inimesi.
Korras riigirahandus loob majanduskasvule parema aluse. Seda ütleb ka Eesti Panga majandusprognoos. Majanduse elavdamiseks on järgmise aasta eelarves ettenähtud 1,9 miljardit euro väärtuses investeeringuid koos investeeringutoetustega. Sedavõrd kõrge investeeringute tasemega on Eesti Euroopa Liidu täielikus tipus.
Keerulised ajad nõuavad raskeid otsuseid, aga ma olen täiesti kindel, et me saame rahvana sellega hakkama.