Viimati seisin siin puldis riigieelarvet esitlemas 10 aastat tagasi. Tollane 2015. aasta eelarve on viimane Eestis, mis oli ülejäägis nominaalselt. Kui olen saanud olla uhke sellegi üle, et kõik eelmist kuus minu juhitud eelarvet esitasime struktuurses ülejäägis, siis tänane lugu on palju kurvem. 2016. aastal tehtud kannapööre eelarvepoliitikas on toonud Eestile ainult struktuurses miinuses eelarved ja kroonilise puudujäägi, mis on kaugelt sügavam ja raskemini ravitav probleem kui on tulemusena laenukoormuse kolmekordne tõus.
Majandus ei ole toetanud eelarve olukorra paranemist, sest eelarvemiinus on struktuurne.
Ent eelarve konsolideerimine, Venemaa agressiooni tõttu lisandunud kaitsekulud ja maksudest peamiselt maksuküüru säilitamine veel aastaks pidurdavad tuleval aastal majandust. Kasv saab olema napp 1,9%.
Kuigi tööhõive on rekordilähedane ja reaalpalga ja -pensioni kasv on kaks aastat olnud kiire, on tarbijakindlus Eesti negatiivsele meeleolude tõttu ebaproportsionaalselt madal ja eestlased pigem säästavad kui tarbivad.
Meie erasektori laenukoormus on suhteliselt kõrge ja teistest tugevamini seotud Euriboriga, mistõttu laenude teenindamine on majandust omakorda tagasi hoidnud ning uute laenude võtmist pärssinud.
Oleme idanaabriga majandussidemed katkestanud järsemalt kui enamus teisi, me lähinaabril Lätil on läinud nominaalselt veel halvemini kui meil, meie ekspordi struktuur on olude jaoks väga ebasoodus, sest sihtturgudel põhjamaades on ehitusega seotud nõudlus väga madal ja sealsete valuutade devalveerumine on lisanud oma osa probleemi. Eesti majandusnäitajaid halvendab meie mahuka fossiilenergeetika välja kukkumine turult.
Siiski on märke, et majanduslangus on lõppenud ja alanud on juba ka tilluke tõus. Euribori kiire langus on nüüd meie eelis ja lubab väita, et inimestel vabalt kulutada jääv raha kasvab ka tuleval aastal, kuigi leevendus maksuküüru kadumise näol lükkub pisut edasi ja reaalpalga kasvus on seetõttu tagasilöök.
Veelkord, struktuurne miinus ei lähe majanduskasvuga ise üle, mistõttu tuleval aastal tuleb eelarvepingutus teha kahes vastassuunas korraga, majanduse toetamisest rääkimata. Kaitsekulusid tuleb edasi tõsta, kuigi ka viimase kahe aasta tõus oli tulukatteta ning eelarve niigi defitsiidis. Ja samas tuleb pingutada täita eelarvereeglite miinimumnõuded, jõuda Maastrichti nominaalse 3% ning Eesti struktuurse 1% sisse.
2025. aasta eelarve nominaalne kasvutempo on tulemusena väikseim pärast minu esimest eelarvet, finantskriisi aegset 2010 oma, kui eelarve tuli nominaalselt ka vähendada. Pärast seda on eelarve alati kasvanud rohkem kui 4%, kuid 2025. aasta kasv on vaid 3.8% ja seda olukorras, kus inflatsioon on keskmisest kõrgem ning investeeringute maht on suur.
Majanduse nominaalkasv on 2025. aastal prognooside kohaselt 6.2%, see tähendab, et eelarve kasv on väiksem kui majanduskasv, ehkki riigikaitsekulud kasvavad 9,3% ja sotsiaalkulud 7,6%.
Ülejäänud riigieelarve kasvab 2025 aastal vaid 1,9% ja valitsemiskulud vähenevad taas esmakordselt pärast masu. Tööjõu ja majandamiskulud vähenevad, kuigi inflatsioon on ligi 5%. Tavaolukorras oleks jätkusuutlik tööjõu- ja majandamiskulude 6% kasv.
Samal ajal kasvavad investeeringud 2025. aastal 9,4%, kiiremini kui eelarve ja majandus.
2025. aasta Eesti riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Eelarve defitsiit püsib 2025. aastal nõutava 3% juures.
Eelarve maht võrreldes SKPga seega väheneb.
Eesti maksukoormus on 2025. aastal 35,8% SKPst ja püsib ka järgmisel neljal aastal alla 36%. See on väiksem, kui EL keskmine 40-41%. Eesti võlakoormus ulatub 2025. aastal 24,3% SKPst (Lätis 46,3%; Leedus 42,5%).
Eesti kaitsekulud on NATO tipus
Sõjaliseks kaitseks suunab valitsus järgmisel neljal aastal 5,6 mlrd eurot, millele riigieelarve aruteludes lisati veel 1,6 mlrd pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani.
Lähiaastate kaitsekulu on Eestis igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja 2026. aastal 3,7% SKPst. Oleme NATOs kaitsekulude osakaalult Poola järel teisel kohal, kolmandal kohal on USA.
Laia riigikaitsesse eraldatakse järgmisel neljal aastal investeeringuteks täiendavad 219 miljonit. Sellest 30 miljonit euroga suurendatakse PPA kriisireservi 1000 inimese võrra. 24 miljonit eurot suunatakse 18 haigla traumavarude suurendamisse ning tõstetakse perearstide ja apteekide toimepidevust. Riigi küberkaitsevalmidusse investeeritakse lisaks 5,3 miljonit eurot.
Jätkub idapiiri väljaehitamine. Idapiiril ja neljas suurlinnas drooniseire- ja tõrje võime välja arendamiseks eraldatakse ca 16 miljonit eurot. Eesti ja EL piiri kaitsmiseks vajaliku eritehnika ja masinapargi tarbeks eraldatakse ca 13 miljonit eurot.
Eesti jätkab Ukraina abistamist 0,25%ga SKPst, mis summana ületab 100 miljonit eurot aastas. Teeme seda valdavalt Eesti kaitsetööstuse toodete abil.
Mul on isiklik heameel nimetada ära seegi, et minu kaheksa aasta eest tehtud algatus on eelarves kirjas 61,8 miljoni euroga, millega tagatakse sujuv üleminek eestikeelsele haridusele.
2025. aasta eelarve eesmärgiks seadsime ka majanduskasvu toetamise. Eelarvepuudujääk ei ole selleks meie vabalt valitud vahend, küll aga on 2025 eelarves kokku 1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi. Investeeringute tasemelt on Eesti Euroopa Liidu tipus.
Uue algatusena toetab riik (2025-2028. aastatel 160 miljoni euroga) suurinvesteeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisesse, et tõsta majanduse lisandväärtust ja suurendada Eesti eksporti.
CO2 kvoodimüügi tuludest suunatakse järgmistel aastatel majandusse veel 402,6 miljonit eurot. Sellest summast suurimad osad on raudteetaristu ja korterelamute energiatõhususe investeeringud ning rohetehnoloogiate toetamine.
Paraku on läbiv teema eelarves pigem kulude külmutamine ja vähendamine.
- Järgmisel neljal aastal hoiab riik kokku ca üks miljard eurot. Kui võtta arvesse ka varem tehtud otsuseid, on kärped 1,4 miljardit eurot.
- Avaliku sektori kulusid kärbib valitsus 3 aasta jooksul 10%, sellest pool 2025.
- Valitsuse otsustest tulenev sääst riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot.
- Tervisekassa puudujäägi vähendamiseks tõstetakse retsepti-, visiidi ja voodipäevatasusid, mis osalt kehtivad alates 2013. aastast.
- Riik korrastab ja muudab efektiivsemaks töötushüvitiste süsteemi. Õiglasem, rohkem tööturu olukorrale vastav ja inimese jaoks lihtsam süsteem on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2026. Aastatel 2026-2028 aitab see riigieelarves hoida kokku üle 45 miljoni euro.