Kindlustunne on koalitsioonilepingu juhtmõte, kinnitab Andres Sutt.
Enesekindlus ja eneseusk raamivad meie tarbimis- ja investeerimisotsuseid – inimestena, ettevõtjatena, juhtidena. On kaks hirmu, mis juba mõnda aega rusuvad nii inimesi kui ettevõtjaid – sõda ja lõputuna tunduv majanduslangus. Mõlemad võimenduvad uudisvoogudes.
(Enese)kindlus (majandus)kasvuks
Ometi on meil enam kui üks põhjus näha teistsuguse, enesekindlama Eesti pilti. See on tahtmise ja suure pildi nägemise küsimus. Tööturg püsib endiselt väga tugev, palgad kasvavad. Pankade laenukvaliteet on väga hea. Suurinvesteeringud tulevad Eestisse. Eesti on Euroopa Liidu innovatsiooniindeksis taas tugevate innovaatorite seas. See pilt näitab meile tugevat ja konkurentsivõimelist majandust. Meil on aeg taasleida enesekindlus nii endi sees kui ka ühiskonnana.
Kindlustunne on koalitsioonilepingu juhtmõte. Kindlustunde loomine on ka äsja ametisse astunud valitsuse tegutsemise aluseks. Oodatult on opositsioon lasknud koalitsioonileppe suunas lendu hulga kriitikanooli. See on nende töö. Lükkan majanduse konkurentsivõime vaatenurgast ümber mitmed opositsiooni esitatud valeväited.
Julgeolekumaks, mille osisteks on kaheprotsendiline maks käibelt, eraisiku kogutulult ja ettevõtete maksueelselt kasumilt, on ühiskonna solidaarne panus Eesti laiapindse julgeoleku kindlustamiseks.
Julgeolekumaks on võimalus anda oma panus kindlustunde loomisse. Võimalus, mida mitmed ettevõtjad on küsinud. See on ka meie kohustus kodanikena oma riigi ees. Oma julgeoleku eest peame me ise maksma. Seda vastutust ei saa panna kellegi teise kanda.
Julgeolekumaks on tähtajaline ja mitte igavikuline – 2028. aasta lõpuni. Kas ja mis kujul seda maksu on vaja pärast tähtaja lõppu, on juba järgmise riigikogu koosseisu otsustada, valija antud mandaadi alusel.
Julgeolekumaks ei ole klassikaline ettevõtte tulumaks
See maks ei nõrgesta Eesti konkurentsivõimet ega vähenda atraktiivsust investeerimispiirkonnana. 98 protsenti ettevõtte kasumist on endiselt võimalik reinvesteerida tulumaksuvabalt, sest julgeolekumaks on kaks protsenti majandusaasta maksueelselt kasumilt.
Nii disainituna on julgeolekumaksu arvestuse baas lihtne ja arusaadav ning selle maksu kogumine ühiskonnale minimaalse kuluga. Saanuks läheneda «loominguliselt» ja mõelda välja keerukas süsteem, kus maksubaasiks oleks võetud mitte maksueelne kasum, vaid mõni teine rida või read ettevõtte kasumiaruandest. Võibolla meeldinuks see kellelegi rohkem, kuid see olnuks keerukas teostada ja kulukas koguda. Julgeolekumaksu võib võtta ettevõtluskuluna julgeoleku nimel, kui soovite. Klassikaline ettevõtte tulumaks tuleb Eestis ka edaspidi tasuda vaid dividendide väljamaksmisel ja meie maksusüsteemi eelised on endised.
Maksukeskkonna konkurentsivõimet tuleb hinnata kogumis. Ettevõtluse kasumi maksustamine dividendide väljamaksmisel koosmõjus 2026. aastal kehtima hakkava ühetaolise maksuvaba miinimumi ja ühetaolise 24 -protsendise tulumaksumääraga hoiab eraisikust maksuresidendi vaates Eesti jätkuvalt väga atraktiivse kohana, kus oma unistusi teostada või pensionipõlve pidada.
Keskklassi karistava de facto astmelise tulumaksusüsteemi ehk maksuküüru kaotamine leevendab kavandatavate maksumuudatuste mõju enim just keskmist või selle lähedast tulu teenivate inimeste jaoks. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on keskmine palk 2026. aastal 2143 eurot. Võrreldes praegu kehtivate maksudega, jääb planeeritavate maksumuudatustega 2026. aastal keskmist palka teenival inimesel kuus 79 eurot rohkem raha kätte. Ka miinimumpalka teeniva inimese netosissetulek on suurem kui kehtiva maksukorralduse järgi.
Eelarvedefitsiit tuleb kontrolli alla saada
Maksumuudatuste ja avaliku sektori kulude vähendamise toel ajas püsivalt kahaneval eelarvedefitsiidil on veel üks oluline väärtus. Möödunud aastal tuli meil maksumaksjatena riigivõla eest tasuda jämedalt 0,45 protsenti SKTst ehk ca 170 miljonit. Mitte midagi tehes kasvaks riigivõlg järgneva nelja aastaga üle 8 miljardi ning intressidena tuleks tasuda juba üle poole miljardi euro.
Defitsiiti püsivalt vähendades saame üha kasvava intressimakse asemel kasutada seda raha ühiskonna heaolu kasvatamiseks. Niisamuti väheneb seeläbi Eesti riigi riskimarginaal, mis omakorda langetab laenuraha hinda inimestele ja ettevõtetele.
Kasvav eelarvedefitsiit seevastu neelab üha suurema osa maksutuludest, suurendab inimeste ja ettevõtete laenude riskimarginaali, mis kõik kokkuvõttes pärsib majanduse konkurentsivõimet.
Üks näide lähiajaloost neile, kes arvavad, et saab teisiti: Liz Trussi valitsuse eksperiment rahalise katteta maksulangetustega majandust «elavdada» tõi kaasa kaose finantsturgudel, mis põhjustas naela väärtuse järsu languse ja valitsuse laenukohustuste kulude järsu tõusu. Trussist sai lühimat aega ametis olnud Briti peaminister. See kõik juhtus 2022. aasta sügisel ühe kuuga.
Tulles tagasi rahvusliku enesekindluse juurde – olnuks meil sama vähe enesekindlust ja eneseusku 90ndatel või nullindatel, nagu on praegu, ei oleks me kunagi saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Toona oli meil enesekindlust ja eneseusku küllaga. See enesekindlus ja eneseusk on meis endiselt olemas, laseme ta nüüd vabaks ja loome kindlust kasvuks!