Valimisea langetamine 16. eluaastale kõikidel valimistel kasvataks noortes harjumust osaleda ühiskonnaelus ning annaks neile vabaduse arvamuse kujundamisel. Kandideerimisea langetamine 18. eluaastale kõikidel valimistel annab täisealistele kodanikele võimaluse poliitikas osalemiseks, kirjutab riigikogu liige Hanah Lahe.
Euroopa Liidus on neli liikmesriiki – Saksamaa, Malta, Belgia ja Austria –, kus Euroopa Parlamendi valimiste valimisiga on langetatud 16. eluaastani. Kreekas on alampiir on toodud 17. eluaastani. Ettepanek on arutlusel ka näiteks Iirimaal, kus 2018. aastal toimunud referendumil toetas 80 protsenti valijaist 16-aastase valimisea alampiiri poolt.
Et tagada võrdsus ja õiglane ligipääs fundamentaalsetele kodaniku- ja poliitilistele õigustele, tegi Euroopa Parlament juba 2022. aastal ettepaneku ühtlustada kõikides liikmesriikides europarlamendi valimistel kandideerimisiga 18. eluaastale. Praegu on see nii 15 liikmesriigis, üheksas liikmesriigis on kandideerimiseaks alampiiriks 21. eluaasta, ühes 23. eluaasta ning kahes 25. eluaasta.
Eestis on juba 2017. aastast 16- ja 17-aastastel noortel võimalik kohalikel valimistel hääletada. Senine statistika näitab, et 16–17-aastaste valimisaktiivsus on pea 40 protsenti, olles praktiliselt võrdväärne 25–34-aastastega ning edestades tulemusega 18–24-aastasi mitme protsendipunktiga. Viimane nähtus pole omane üksnes Eestile, mitmed hääletustulemused mujalgi Euroopas kinnitavad valimisaktiivsuse kasvu noorte seas.
Minu arvates on kohalikel valimistel valimis- ja kandideerimisea langetamine olnud õige samm progressiivsema riigi ja kaasavama ühiskonna suunas. Mis põhjusel ei peaks seda sammu kordama ka Euroopa Parlamendi ja riigikogu valimistel?
Ühtlane alampiir nii kandideerimis- kui ka valimiseale oleks samuti tervitatav mõte, ent kuna 16- ja 17-aastaste valimisaktiivsus on olnud kohalike valimiste näitel hea, võiks neile anda samad õigused ja võimalused demokraatias osalemiseks ka ülejäänud valimistel.
Kodanikuühiskonnal oleks palju võita
Valimis- ja kandideerimisea küsimus on väärtuspõhine. 16-aastane noor saab taotleda esmast juhiluba, ametlikult tööl käia ning peab iseseisvalt otsustama, kuidas peale põhikooli lõppu oma haridusteed jätkata. Ent Euroopa Parlamendi ja riigikogu valimistel oma häält anda 16-aastane ei saa. 18-aastaselt on inimene täisealine ning erakonnaseaduse järgi saab ta erakonna liikmeks astuda, kuid et kandideerida europarlamenti või riigikokku, peab inimene veel kolm aastat vanemaks saama.
2011. aastal alanud valimisea langetamise teemalise arutelu jaoks koostas justiitsministeerium analüüsi. Tollal oli 16-18 õigus kasutusel vaid Austrias (kehtiv 2007. aastast) ning osas Saksamaa omavalitsustes. Nende riikide praktika põhjal ei olnud negatiivseid tagajärgi tuvastatud ning pole ka nüüd, muutustega on hoopis veel mitu riiki kaasa läinud. Samuti ei tuvastatud negatiivseid võimalikke tagajärgi Eesti kontekstis.
Noortele õiguste juurde andmisest pole kaotada midagi, võita aga palju. 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 29 000 16- ja 17-aastast st 29 000 potentsiaalset valijat riigikogu valimistel. Kõik need 29 000 noort ei oleks ilmselt valimas käinud, aga valimisaktiivsus võiks olla kõrgem kõikides vanusegruppides, madal huvi valimistel osalemise vastu ei ole noorte eripära.
16–17-aastased noored on juba poliitiliselt aktiivsed
Noorte soovi osaleda poliitilistes protsessides kinnitab ka üha kasvav huvi erinevate ühiskondlike liikumiste, noorte volikogude ja poliitiliste organisatsioonides kaasalöömise vastu. Statistikaameti andmetel osales 2022. aastal 15‒26-aastastest noortest 26,5 protsenti organiseeritud vabatahtlikus tegevuses. Euroopa Komisjoni uuringu põhjal on koguni 58 protsenti noortest aktiivsed oma kogukondades ning on osalenud ühe või mitme noorteorganisatsiooni töös.
Valimisea langetamine aitab noortel kujundada oma arvamust. See õpetab oma seisukohti kaitsma, õpetab otsustama ja ka vastutama. Kui noored saavad valimas käia juba enne täisealiseks saamist, on sellel vaid positiivne mõju nende poliitilisele kaasatusele ja kodanikuhoiakute kujunemisele.
Sheffieldi Ülikooli uuringust selgus, et Šotimaa noored, kes said 2014. aastal 16-aastaselt valida, käivad rohkem valimas ja on viimaste valimiste näitel märgatavalt aktiivsemad kui need noored, kes said esimest korda alles 18-aastaselt valida.
Ent valimis- ja kandideerimisea langetamine ei ole võluvits noorte kaasamiseks, kodanikuharidus ja ühiskonnaõpetuse tunnid mängivad noorte elus suurt rolli. Suurima osa ajast veedavad ju noored koolis ning sealt peaksid nad kaasa saama ka teadmised ja huvi demokraatia, oma riigi ja poliitika toimimise kohta. 2021. aastal valminud uuring Eesti noorte valijakäitumisest leidis, et huvi poliitika vastu ja teadlikkuse tase sellest on valdavalt otseses seoses kodus ja/või koolis vastavate teemade käsitlemisega.
Koolidesse poliitikute kutsumine ja seal poliitikadebattide korraldamine on kindlasti üks viis, kuidas poliitikat noortele lähedale tuua. Selleks, et koolis oleks tagatud aus kord ja neutraalsus kandidaatide ning erakondade suhtes, on õiguskantsler, haridus- ja teadusministeerium ning Eesti noorteühenduste liit koostanud valimiste hea tava haridusasutustele.
Noortel peab olema rohkem sõnaõigust
2014. aastal koostas Tallinna Ülikool valimis- ja kandideerimisea langetamise teemalise analüüsi. Leiti, et negatiivseid efekte valimis- ja kandideerimisea langetamisel ei ole oodata. Kui, siis vaid selles osas, et soovitud efekt – noorte valimis- ja kandideerimisaktiivsuse tõus – ei teostu. Ent selle vältimiseks peab tegutsema.
Öeldakse, et noorte maailmavaade pole veel välja kujunenud, nad on liiga mõjutatavad ning et nad võivad valimistel teha nn mõtlematuid vigu. Kas 18-aastaseks saades on siis inimese maailmavaade välja kujunenud, mõjutatavus võimatu ning valimistel hakatakse tegema nn õigeid valikuid? Aga kuidas on 25-aastaseks saades? Või 35-aastaseks?
Kes ütleb, milline valik valimistel on õige või vale? Õige ja vale on subjektiivsed hinnangud. Erakondade ja poliitiliste kandidaatide eelistused ning valikud võivad muutuda erinevates eluetappides. Ka pettumusi poliitikas ja/või poliitikutes tuleb ette igas vanuses.
Noored on aktiivsed noortevolikogudes ja vabatahtlikes organisatsioonides, ent ka nendele noortele, kes soovivad poliitikas kaasa rääkida ning osaleda, peab selleks võimaluse andma. Noorte poliitiline aktiivsus toob kaasa ka noortele oluliste teemade, näiteks kliimamuutused, inimõigused, haridus, suurema kajastatuse.
Sotsiaalmeedial ja nutiajastul on kindlasti mõju noorte valimiskäitumisele ja see on üks vastuargument valimis- ja kandideerimisea langetamisele. Selle asemel, et kahe käega peast kinni hoida ning öelda, et noored on hukas, peaksime võtma ohjad enda kätte ning probleemi lahendama. Näiteks tegelema valeinfo leviku peatamisega ja suunamudijate-terapeutide levitatavate sisu reguleerimisele ning pakkuma sotsiaalmeediaplatvormidel harivat ja kvaliteetset sisu.
Noored võivad küll meeme postitavate poliitikute fännid olla, aga see ei pane neid veel poliitika vastu rohkem huvi tundma ning ega too neid valimiskasti juurde. Ning valeinfo mulli võivad sattuda ka täiskasvanud, mitte vaid noored.
Valimis- ja kandideerimisea langetamine on üks võimalus, kuidas noori otseselt kaasata otsustusprotsessidesse. Praegu on noortel vähe sõnaõigust nende elu mõjutavate oluliste otsuste, seaduste ja poliitika üle. Sõnaõiguse puudumine ega noorte madal huvi poliitika vastu ei peaks olema tõsiasi, millega lihtsalt ühiskondlikult leppinud oleme. Tulevik on noorte päralt ning neil peab olema õigus ka selles kaasa rääkida.