Tallinnas jääb puudu õpetajatest ja palgarahast, sest Tallinna linnavalitsus kasutab raha teadlikult teistmoodi kui ette nähtud. Üle poole miljoni euro õpetajatele mõeldud palgaraha kaob iga kuu, leiab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Pärtel-Peeter Pere.
Linn võtab tööle vähem õpetajaid kui riik talle arvestuslikult õpetajate palgaks raha arvestab. Kuna Tallinna linn panustab ka enda eelarvest haridusse vähem kui näiteks naabervallad, kus õpetajate palk on sadu eurosid kõrgem, siis selleks, et tagada riigitoetusega õpetajate palk 120% Eesti keskmisest, teeb pealinn vaat et sohki.
Õpetajad teenivad sadu eurosid vähem kui Sakus, Jõelähtmel, Keilas või Viimsis. Sinna ka pealinnast õpetajad lähevad. Kui Tallinn palkab vähem õpetajaid kui selleks on raha ette nähtud, saavad küll osad võib-olla kõrgemat palka: «täitmata» ametikohtade raha saab ju riigilt pealinn ikka kätte. Pealinna õpetajate palk on tervikuna aga aastaringselt – kunstlikult – madal. Pealinna aasta keskmist tõstab tabelites 13.kuupalk. Kõlvart mängib suuremeelset ja maksab raskel ajal õpetajatele preemiat. Riigi ehk kõigi eestlaste rahaga. Mis oli mõeldud igakuiseks õpetajate palgaks.
Kogenud ja vastava kvalifikatsiooniga õpetajatel jääb palgatõus saamata.
Tallinna haridusarvudest täpsemalt
Riik eraldab 2024. aastal Tallinnale põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate palkadeks 121 mln eurot, arvestuse aluseks on 3470 õpetaja ametikohta. Haridussilma andmete alusel maksis Tallinn 2023. aasta septembris palka 3166 õpetaja ametikohale, so 8,76% vähemale ametikohale kui riik Tallinnale maksab.
See tähendab, et Tallinna linnavalitsus jätab koolidele edastamata 304 õpetaja ametikoha palga. Nii võttes teeb 304 õpetaja asemel keegi ületunde ning õpetaja keskmine palk peaks olema ülekoormuse võrra suurem.
Haridussilma andemete alusel oli septembris 2023.a. õpetaja arvestusliku ja tegeliku palga vahe -70 eurot. Ehk veel väiksem kui riik oli palgaraha eraldamisel arvestanud.
Kui arvestada õpetajate ametikohtade arvuks 3166, siis on Tallinn riigilt saanud õpetaja keskmiseks palgaks 2371 eurot. Kuigi arvestuslik palk on 2164 eurot. Varasem kogemus on näidanud, et ca 200 eurot läheb kuhugi kaduma. Seega igas kuus paneb Tallinn ca 633 000 eurot kuhugi mujale.
Kuhu Tallinn riigi eraldatud põhikooli ja gümnaasiuõpetajate raha paneb? Kas väga tugipersonal selle sõna kõige laiemas tähenduses või palgatakse umbkeelseid õpetajaid? Selle info valguses peaks streik toimuma Vabaduse väljakul Linnavalitsuse akende all.
Tallinna tulemused
Sellise pealinna poliitika tulemusel õpetajaid aga napib: palgad on väiksed ja rohkem linn juurde ei taha või ei suuda palgata. Tallinna linnavalitsus kasutab õpilasi enda poliitilistes eesmärkide nimel ära. Ja mitte ainult venekeelseid lapsi. See on läbinähtav ja küüniline.
See teema vajab kannatlikku lahkamist ja uurimist. Haridusministeeriumi andmeid uurides, ametnike ja ministritega rääkides tuleb pealinna õpetajate arvu ja nende palgafondi veider ebakõla üha enam jutuks.
Pealinna probleem on ikka ja jälle, juhtimises. Eriti siis, kui suurima linna linnapea Mihhail Kõlvart (KE) räägib, kui suuresti Tallinn käitub streigi ajal palka makstes. Või ta soovitab palgatõusuks kasutada riigireservi – see on Kreeka stiilis kiirlaen jooksevkuludeks. Võlaspiraal. Kõlvart soovib aga olla üks streigi juhtkujusid. Miks nad siis sügisel linnavolikogus õpetajate palgatõusu vastu hääletasid?
Kui pealinnas ei valitseks võim, mille eesmärk on 10 aastat muutumatult olnud venekeelse hariduse eest võitlus, oleksime paremas seisus. Kapo aastaraamatus oli Kõlvart ära toodud justnimelt selle pärast: Vene saatkonnaga “avalik ja varjatud” lävimine, suurima tõenäosusega nendel teemadel. Nii pole inimesed näinud vaeva, sest nad pole näinud põhjust riigikeelt osata. Seda enam tuleb Tallinna linnajuhtidel rohkem vaeva näha.
Näiteks, Ida-Virumaale on riik panustanud rohkem, kus õpetaja saab tasu üle 3 100 €. See kindlasti Kõlvartile meeldiks: andke 1 000 € õpetajatele juurde ja te näete, kuidas üleöö eesti keel kõlama hakkab. Või suurenevad hoopis jõulupreemiad valitud õpetajatele ning koolidesse palgatakse hoopis umbkeelset tugipersonali juurde?