Perehüvitiste seadust puudutavad muudatused on kavas viia ellu väga lihtsal põhjusel: meil tuleb taastada ühiskonnas õiglustunne.Eelmise valitsuse koosseisuga muudetud peretoetuste süsteem vajab muutmist, see on selge. Toetusi tõsteti 3-6 ning 7 ja enama lapsega peredel vastavalt 650-le ja 850-le eurole lootuses, et sellel on mõju iibe kasvule. Ühtlasi planeeriti need toetused alates 2024. aasta maikuust sarnaselt pensioniga indekseerida, kuid seadus sellisel kujul kohtleb meie peresid ebavõrdselt.
Värske koalitsiooni eesmärk on tagada kõikide laste ja lastega perede õiglane kohtlemine ning abistada Eesti inimesi eeskätt vajaduspõhiselt ehk pakkuda lastele ja lastega peredele nii vajaduspõhiseid toetusi kui vajalikke teenuseid.
Seetõttu on uue koalitsioonileppega seatud sihiks vähendada lasterikaste perede toetust 200 euro võrra ja niisamuti ei hakka loodav valitsus suurperede toetust ühes pensioniindeksiga indekseerima. Ka teadusuuringud näitavad, et toetused üksi ei taga iibe kasvu. Sündimusele mõjuvad positiivselt eeskätt vajalikud teenused.
Vaatamata planeeritavatele muudatustele peretoetuste süsteemis jääb 3-6 lapsega peredel lasterikka pere toetus siiski 150 euro võrra suuremaks võrreldes 2022. aastaga. 7 ja enama lapsega peredel aga koguni 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse jätkuvalt suuremas ulatuses kui eelmise aasta detsembris.
Õiglasema kohtlemise tagamiseks kaotame ka selle, et lasterikka pere toetus väheneb etapiviisiliselt. See tähendab, et kui praegu saab kolmelapseline pere kaks kolmandikku suurpere toetusest ka siis, kui vanim laps 19-aastaseks, aga koolikohustust enam ei täida, siis tulevikus loetakse seesugune pere kahelapseliseks.
Praeguse süsteemi järgi peaks see pere saama lasterikka pere toetust 433 eurot (lisaks 160 eurot lastetoetust), kui kahelapseline pere saab samal ajal vaid 160 eurot lastetoetust. Me ei pea seda õiglaseks ning seetõttu kavatseme ka seda osa seadusest muuta.
Niisamuti pole lastega perede tulumaksusoodustus toetanud piisavalt neid peresid, kes seda kõige rohkem vajavad. Pea täielikult jäävad sellest ilma väiksema sissetulekuga lastega pered. Veidi võidavad sellest keskmise sissetulekuga pered, kuid peamine kasu jõuab suurema sissetulekuga lastega peredele.
Meie plaan on jaotada avalikud hüved ümber vajaduspõhiselt. Näeme, et senisest enam tuleb toetada peresid, kus kasvavad erivajadusega lapsed. Samuti tuleb tagada vajalik tugi peredele, kes kasvatavad vanemliku hoolitsuseta lapsi.Lisaks tõstame elatisabi suurust, et toetada lapsi, kelle üks vanem ei maksa elatist või ei tee seda vajalikus mahus, ning loome ka õiglasema toetusskeemi nendele lastele, kes on oma vanema kaotanud.
Need planeeritavad muudatused aitavad meil näiteks tõsta elatisabi praeguselt 100 eurolt 200 eurole ning toitjakaotuspenisoni asemel hakata maksma toitjakaotustoetust.
Toitjakaotuspension, mis on sõltunud lahkunud vanema varasemast sissetulekust, ei arvesta tegelikkuses mahajäänud laste vajadustega. Need käärid on liiga suured ja see vajab muutmist.
Ka lapsehoolduspuhkuselt naasnud ning väikese lapsega hooldus- või haiguslehele jääv vanem hakkaks edaspidi saama hüvitist oma palga, mitte miinimumpalga järgi.
Selliseid samme on vaja, et inimesed oleksid tõepoolest toetatud nende isiklikest vajadustest lähtuvalt ja eelkõige õiglaselt.
Uue koalitsiooni soov on parandada vajaduspõhiseid teenuseid ja nende kättesaadavust. Vaid nii saame me luua inimestele kindluse laste kasvatamisel ning pere suurendamisel.