Maksusüsteem peab olema lihtne ja selge ning toetama inimeste töökust ja edasipüüdlikkust.
Mitte kuigi kaua aega tagasi Eesti maksusüsteem just selline oligi ning seda peeti maailmatasemel vägagi konkurentsivõimeliseks. Paljude arvates oli see lausa üks Eesti edu tugisammas. 2018. aastal hakkas aga kehtima Jüri Ratase esimese valitsuse kehtestatud ülikeeruline 6000 tuluastmega astmeline tulumaks. See näeb ette, et alates 1200-eurosest kuusissetulekust hakkab inimesele eraldatud tulumaksuvaba miinimum iga teenitud euroga vähenema, jõudes 2100-eurose palga juures nullini. Sisuliselt kehtestab see keskklassile täiendava, kõrgema maksu, mida nimetataksegi maksuküüruks.
Toimiv süsteem karistab edasipüüdlikkust ja seda eriti just keskklassile. Kui maksuküür 2018. aastal loodi, oli keskmine palk Eestis 1200 euro kandis. See võimaldas väita, et maksutõus puudutab vaid jõukamaid inimesi. Täna aga on meil keskmine palk 1700 euro kandis, mis tähendab, et maksuküüru alla jääb just keskklass – teiste seas politseinikud, õpetajad, kultuuritöötajad, meditsiiniõed ja päästjad. Kõik need, kelle palkade tõstmiseks teeb riik iga-aastaselt suuri pingutusi. Nii olemegi jõudnud olukorda, kus näiteks eelmainitud politseinike, õpetajate ja päästjate puhul annab riik ühe käega küll palgatõusu, kuid võtab teise käega suure osa sellest palgatõusust tagasi. Kõlab ju absurdselt.
Kuigi maksuküüru loonud erakonnad on pärast selle kehtestamist olnud esindatud igas valitsuses, pole seda kuidagi reformitud. Tulemuseks on see, et 1200-2100 euro suurust sissetulekut teenivate inimeste palgatõusust sööb maksuküür ära iga kolmanda euro. Nõnda tekib ilmselt paljudel muidu tublidel töötegijatel õigustatud küsimus, et miks nad peaksid rohkem vaeva nägema, kui riik neilt selle eest väljateenitud palgatõusu ära võtab. On ilmselge, et selline süsteem ei ole jätkusuutlik. Kui riik karistab inimeste edasipüüdlikkust, lõppeb see varem või hiljem sellega, et inimesed kas löövad käega ja loobuvad pingutamast või lähevad mujale. Kuhugi, kus on võimalik töötada eelkõige enda heaks, mitte riigi rahakoti täitmise nimel.
Reformierakond alustas praeguse vildaka maksusüsteemi korda tegemist pensionäridest. Nimelt tabas Jüri Ratase maksuküür julmalt töötavaid pensionäre, kes kaotasid sissetulekutest eriti palju. Nii „täname“ inimesi, kellele riik pidevalt räägib, et nende panus tööturul on eriti oodatud. Kaja Kallase valitsus on esimese sammu maksuküüru kaotamiseks astunud, muutes keskmise pensioni alates 1. jaanuarist 2023 tulumaksuvabaks. See tähendab, et vähemalt töötavad pensionärid toome me lõpuks ometi maksuküüru alt välja.
Pärast märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi on meie soov teha sama kõigi ülejäänud inimestega. Selleks käisime välja ettepaneku kaotada maksuküür ja kehtestada kõigile 700-eurone tulumaksuvaba miinimum. Tahame, et maksusüsteem oleks lihtne ja ühetaoline ning bürokraatia ja maksud ei lämmataks inimeste soovi pingutada ja ühiskonnas kõrgemat lisandväärtust luua. Maksuküüru kaotamine on ühtlasi ka liberaalne ja parempoolne lahendus hinnatõusudega võitlemiseks. Inimestele toetuste maksmise asemel jätab see neile rohkem nende endi teenitud raha kätte, et nad saaksid ise otsustada, kuhu see paigutada.