Valitsus jõudis äsja kokkuleppele, et meie kõigi maksudest kogutud rahast enam kui sada miljonit eurot investeeritakse õpetajate palkade suurendamisse. Seega kasvab õpetajate keskmine palk uuel aastal esimest korda üle 2000 euro. Need 100 miljonit on hästi investeeritud raha, tuues ühiskonnale mitmekordselt tagasi. Kuidas?
Selle kaudu, et õppimine muudab meid inimestena – muudab meie teadmisi, oskusi, hoiakuid. Haritud ühiskonnas on vähem hirme ning rohkem mõistmist. Tänu õppimisele oskame paremini otsida, täpsemalt ja rohkem küsida ning seeläbi leida ka paremaid lahendusi. Uute teadmiste, loodud seoste ja muutunud hoiakute kaudu muutume paremateks inimesteks ning nii kasvab ja areneb ka ühiskond.
Õpetajate palgakasvu eest on iga minister seisnud omal moel ja omas ajas. Meenutame siiski, et enne minu haridusministri ametiaega oli Keskerakonna juhitud valitsus otsustanud õpetajate palka üldse mitte tõsta. Tolleaegses riigieelarve strateegias haigutasid järgneva nelja aasta real õpetajate palkade tõusu lahtris ümmargused nullid. Vähe sellest, eelnevalt oli vähendatud õpetajate palga diferentseerimise fondi 20 protsendilt 17,1 protsendile, mis suunati õpetajate miinimumpalga tõusu.
Kui mina haridusministeeriumisse jõudsin, oli õpetajate keskmine palk langenud oluliselt alla riigi keskmise. Sellega ei saanud leppida.
Tänavu, kui hariduse eelarve oli minu juhtida, tõusis õpetaja arvestuslik keskmine palk 7,3%. Kokku lisandus 30 miljonit, millest üle 9 miljoni suunasime õpetajate palgakasvu valdkonnast seest. Valitsus oli otsustanud tõsta politseinike, päästetöötajate ja õpetajate palgafondi viis protsenti. Aga siis oleks pedagoogide töötasu ikkagi jäänud alla riigi keskmise.
Seega pingutasime, leidmaks valdkonnast seest veel üle üheksa miljoni euro õpetajate palkadesse lisaks. Tol hetkel elasime teadmises, et sel juhul võrdsustub pedagoogide keskmine töötasu riigi keskmisega.
Me ei saa endale lubada, et õpetamist armastavad inimesed pettunult koolist lahkuksid.
Nüüd on olukord muutunud. Ühelt poolt on keskmine palk kasvanud jõudsalt, kuid teisalt on inflatsioon hammustanud ära kogu palgakasvu, rohkemgi veel.
Järgmisel aastal tõuseb õpetajate miinimumpalk 1412-lt eurolt 1749-le. Olen nõus, et seda tuleb kindlasti tõsta. Kuid kindlasti sama oluline on suurendada ka õpetajate palga diferentseerimise fondi vähemalt 20 protsendile tagasi.
Ideaalis võiks see moodustada 25 protsenti õpetajate palgafondist. See raha on mõeldud koolijuhile, rakendamaks õpetajate karjäärimudelit. Koolijuhil peab olema võimalus pidada õpetajatega reaalseid palgaläbirääkimisi vastavalt kokkulepitud ülesannetele.
Lisaks annab see võimaluse vähendada alustavate õpetajate kontakttundide koormust, vältimaks nende läbipõlemist. On loomulik, et neil läheb tundide ettevalmistusele rohkem aega. Kindlasti vajab alustav õpetaja ka tihedamalt mentori tuge. Praegu toimetame olukorras, kus pooled alustavatest pedagoogidest on viie aasta möödudes koolist lahkunud. Sellega ei tohi leppida.
Neile, kel puudub pedagoogiametiks vajalik kvalifikatsioon, tuleb riigil pakkuda paindlikke võimalusi kutseoskuste täiendamiseks. Selleks on vaja koostöös ülikoolidega käima lükata õpetajate akadeemia. Me ei saa endale lubada, et õpetamist armastavad inimesed pettunult koolist lahkuksid.
Ühelt poolt on keskmine palk kasvanud jõudsalt, kuid teisalt on inflatsioon hammustanud ära kogu palgakasvu, rohkemgi veel.
Viimasel ajal on mul lausa füüsiliselt valus olnud lugeda artikleid, kus õpetajaametit kirjeldatakse kui lõputut õudusunenägu. Igas valdkonnas on inimesi, kes oma ametit ei armasta või kellele tehtav töö lihtsalt ei sobi. Läbi võib põleda igal elualal. Ka õpetajaametis, kuid mulle ei tundu, et see oleks valdav.
Jah, kindlasti on viimased aastad olnud neile eriti keerulised. Koroonapandeemia ajal tuli kiiresti õppida töötama uute õppekeskkondadega, nüüd kohanevad õpetajad Ukraina sõjapõgenikest lastega.
Kuid õpetajad on olnud kriisides esiõppijad ja parimad kohanejad, sest tegemist on oma valdkonna kõrgelt haritud professionaalidega. See on üks mõjukaimaid ameteid, sest õpetajatel on võimalus hoida ja kasvatada inimeste usku iseendasse.