Kaitseministeerium on alates 2000. aastast läbi viinud avaliku arvamuse uuringuid riigikaitseliste hoiakute teemal. Tegemist on ka rahvusvahelises võrdluses muljetavaldava uuringuga, nii oma pika vaatlusperioodi kui ka andmete esinduslikkuse tõttu. Muu hulgas võimaldavad need uuringud analüüsida riigikeelt koduse keelena mittekõneleva elanikkonna arvamusi julgeoleku teemadel.
Nende uuringute lihtsustatud sõnum on selge – mida rohkem on eesti keele rääkijaid ja mida paremini räägivad muukeelsed eesti keelt, seda kõrgem on nende inimeste kaitsetahe.
Uuringud näitavad ootuspäraselt, et parem keeleoskus aitab eesti keelt koduse keelena mittekõnelevaid elanikke mõista paremini Eesti julgeolekuprobleeme ning seega olla eestikeelses keeleruumis elavate inimestega sarnasematel seisukohtadel riigikaitse osas. See omakorda tähendab paremat reaalset valmidust kriisideks ning tõhusamat julgeolekut.
Parema keeleoskusega inimesed usaldavad keskmisest rohkem ka kaitseväge ja muid riigi institutsioone. Kui tavapäraselt on putinlik meedia maalinud NATO-st salakavala agressori pildi, siis parema riigikeeleoskusega teistest rahvustest inimesed kalduvad kõigest hoolimata 35% ulatuses usaldama NATO-t.
Sama reeglipära kehtib ka mitmetes teistes kahe inforuumi vahel lahknevates narratiivides. Näiteks suhtumises Vene-Ukraina sõtta või Venemaa katsetesse oma mõjuvõimu kehtestada kalduvad eesti keelt oskavad venekeelsed kaaskodanikud sarnanema eestikeelse elanikkonnaga. See on Kremli propagandistide jaoks märkimisväärne läbikukkumine.
Kahjuks tuleb aga möönda, et osa muukeelseid tarbib vaatamata kehtestatud ligipääsupiirangutele jätkuvalt kremlimeelseid infokanaleid ning viljeleb paraku ka putinlikke arusaamu maailma julgeolekuolukorrast (nt et ukrainlased on natsid või et kõige kurja taga on tegelikult ameeriklased). Seetõttu on praeguses julgeolekuolukorras veelgi olulisemaks muutunud küsimus keeleõppest ja keeleoskusest venekeelsete noorte hulgas.
Ehedaks tõestuseks keeleoskusega kaasnevast mõjust on näiteks ajateenijate puhul märgatud trend, kus kodus vene keelt kõnelenud ajateenijatest paljud soovivad astuda kaitseväes ka tegevteenistusse. See on hea näide kaitseväest kui edukast lõimumise läbiviijast.
Riigikaitse seisukohalt laiemalt vaadates ongi olenemata rahvusest, keeleoskusest või keeletunnusest olulisteks näitajateks inimeste patriootlikud riigikaitselased hoiakud. Olgu nendeks siis valmidus panustada kriisi korral riigikaitsesse, kõrge usaldus riigikaitseliste organisatsioonide suhtes, toetus valitud julgeolekupoliitikale või selgepilguline arusaam meie ees seisvatest julgeolekuohtudest.
Samas peame mõistma, et edukas lõimumine ühes valdkonnas ei pruugi tähendada automaatselt lõimumist mõnes teises valdkonnas (nt kultuuris või poliitikas). Sellegipoolest on võimalik otsida teatud tunnuseid, mis prognoosiksid elanikkonna hoiakuid mõnes ühiskonna jaoks olulises valdkonnas.
Ja kuna uuringud on tõmmanud selge rasvase joone keeleoskuse ning inimeste valmisolekusse rohkem riigikaitsesse panustada, on riigikaitse vaatest kriitiline kogu haridussüsteemis üle minna nii kiiresti kui võimalik läbivalt eestikeelsele õppele. Sest sellest pole võita mitte kitsalt riigikaitsel, vaid riigil ja ühiskonnal tervikuna.
Loe artiklit ka Eesti Päevalehest.