Eesti riigikaitse edeneb jõudsalt. Suurõppus SIIL 2022 on olnud väga edukas. Riigikaitselised valitsuspoolsed lisapaketid tõstavad nii Eesti sõjalist kui ka siseriiklikku kaitsevõimet. Eesti diplomaatiline korpus ja vastutavad ministrid eesotsas peaministriga töötavad tulemusliku NATO Madriidi tippkohtumise kursil, kust ootame Eesti julgeolekut tugevdavaid otsuseid.
Viimane siseriiklik ülioluline otsus julgeoleku tugevdamiseks tuli riigikogust. Eile võttis riigikogu 55 poolthäälega vastu Eesti ajaloo suurima valitsemisalade ülese riigireformi – laevastike ühendamise. See tähendab, et kaitseväe ja PPA laevastikud integreeritakse ühtseks laevastikuks, mille eesmärk on tõsta Eesti julgeolekuvõimet merel.
Läänemere muutunud tähendus
Nii nagu Venemaa agressioon Ukraina vastu tänavu 24. veebruaril muutis alatiseks julgeolekuolukorda Euroopas ja kogu maailmas, nii muutis Putini vallutussõda näiliselt Läänemerest kaugel siiski kogu Läänemere olemust ja tähendust Eesti, aga ka naaberriikide julgeoleku vaates.
Läänemere sügavus, soolsus, reostus, aga ka ilu ja romantika on ikka samad nagu möödunud aastal, kuid käesolevaks ajaks on Läänemere tähendus meile olulise elemendina väga palju muutunud. Mõnes mõttes isegi nii palju, et peame oma kodust merd teatud asjus uuesti tundma õppima – riigikaitse ja julgeoleku mõttes.
“Meie iseseisvus ja julgeolek ei ole kauplemise ega tingimise, seega ka mitte sisepoliitilise kemplemise vahendid.”
300 aastat tagasi oli Läänemeri see ahvatlus, mille tõttu Peeter I rajas lugematute inimelude hinnaga uue linna ning kogu seda protsessi on romantiliselt nimetatud Venemaalt Euroopasse akna raiumiseks. See aken on Venemaa jaoks tänaseni tähtis, kuid pärast Nõukogud Liidu lagunemist alati liiga kitsas olnud. Selle akna raamideks oleme meie koos oma heatahtlike naabritega ja mõistagi oleme Putini Venemaa jaoks raamideks mitmes ülekantud tähenduses. Seega oleme Venemaa poolt pidevalt ohustatud kui Venemaa maailmavallutuslike kavade üks esmaseid takistusi.
Nüüd, kus sellesama Venemaa järjekordse isevalitseja vallutussõda on viinud Soome ja Rootsi lõpuks NATO liikmelisust taotlema, muudab see Eesti julgeolekuolukorda ja Läänemere osa selles. Eelkõige ikka tugevamaks, kuid mitte ainult – igal mündil ja medalil on kaks külge!
Kindlasti tähendab meie naabrite liitumine meie jaoks kõige olulisema kaitseorganisatsiooniga meile senisest teistsugust suhtumist põhjapoolsesse ja merelisse julgeolekukoostööse. Õnneks olime ettenägelikud ja võtsime juba varem vastu otsuse ühendada oma erinevad merelised võimekused eesmärgiga rakendada need võimalikult tugeva üksusena riigikaitsesse.
Uued kaitsevõimalused
Ilma merelise ettevalmistuse ja tegevuseta ei ole riigikaitse tõhus ega vahest võimalikki ei Eestis, Rootsis ega Soomes. Nüüd seisabki ees meie pidevalt uueneva riigikaitse planeerimisse merelise kaitse kavandamine koos kahe tugeva mereriigiga. See on Eestile äärmiselt oluline ja uusi tõhusaid kaitsevõimalusi pakkuv, seetõttu peame valitud rajal jätkama.
Laevastike ühendamise eelnõu menetluse käigus otsisime riigikogu konsensust, mida kahjuks ei olnud võimalik saavutada. Väga tähtis on, et me igal juhul naaseme poliitilise tasakaalu juurde riigikaitselistes küsimustes – Eesti riigi kaitse- ja julgeolekualaseid teemasid ei tooda sisepoliitikasse kauplemiseks sobiva lehmana! Meie iseseisvus ja julgeolek ei ole kauplemise ega tingimise, seega ka mitte sisepoliitilise kemplemise vahendid.