Täna riigikogus hääletusel olev Putini alustatud sõjast põhjustatud lisaeelarve tugevdab Eesti sõjalist kaitset, kuid ka kogu meie riigi julgeolekut. Vabadus on hindamatu ning eriti nendes kriisides kus hetkel elama peame tegema samme, mis meie vabadusi parimal moel kaitseksid.
Laiapindne ja 360 kraadine terviklik riigi kaitse arendamine toob turvalisuse
Ühe riigi turvalisust ei taga vaid suured relvad ja võimas tehnika vaid laiemalt jõustruktuuride võime tegutseda ja abistada kriisiolukorras. Elanikkonnakaitse arendamine on olnud pikalt meie riigis vaeslaps ja vajab hädasti tõuget. Ohuteavitus süsteemide arendamine on kui hügieeni tagamine, see on ennetav tegevus, mis säästab meie elanike halvast üllatusest – see saab lõpuks tehnoloogiliselt võimeka arenduse.
Lisaks näeb lisaeelarve ette pääste-, evakuatsiooni- ja varjumisvõimekuse tõstmist. Konkreetsemalt tõstetakse näiteks idapiiril piirivalve võimekust. Selliste võimekuste tõstmisega oleme paremini valmis ka . Kokku investeerime lisaeelarvega siseturvalisusesse üle 67 miljoni euro.
Eelmine sügis toimus seni suurim PPA ja Kaitseväe ühisõppus, kus kindlustati Eesti riigipiiri.
Selle õppuste stsenaarium oli otseselt ajendatud Lukashenko korraldatud Euroopa liidu välispiiride vastu. See õppus “Okas2021” kinnitas, et jõustruktuurid oskavad meil suurepäraselt koostööd teha ja et me oleme väga kiired reageerijad meie ümbruses toimuvate ohtude vastu.
Mantra, et koostöös loome oma riigile suuremat julgeolekut vajab kindlasti veel täiendavat juurutamist aga hetkel liigume õiges suunas. Selle musternäidiseks on valitsuse eelmise aasta otsus teha ära suurim valitsemisalade ülene laevastike ühendamise näol. Hetkel ootame veel selle heakskiitmist auväärt parlamendi poolt, kuid loodan, et tänases julgeolekuolukorras ei taha ükski erakond riigikaitse arendamist takistada.
Lisaeelarve on üks osa suuremast julgeoleku tugevdamise võrrandist
Sõjaline riigikaitse saab lisaeelarve kaudu 15,6 miljonit, mis on ainult väike osa valitsuse poolt tehtud sõjalise riigikaitse tugevdamise otsustest. Meenutamaks, et jaanuaris otsustasime esimese lisasüsti kaitse-eelarvesse 340 miljoni näol, et oluliselt täiendada laskemoona varusid ja võimendada eelhoiatussüsteeme. Märtsis tuli järjekordne lisaotsus 470 miljoni näol, mille peamisteks eesmärkideks olid võimearendused, täiendavate liitlastega seotud kulude katmine ja hüppeliselt kasvatada maakaitsestruktuuri.
Kuna sõjatehnika ja laskemoon pole esmatarbekaup, siis suurem osa rahastusest kajastub tekkepõhise eelarve järgselt järgmises kahes aastas, kui tarned on lõpule viidud. Lähiaastatel on kaitse-eelarve esmakordselt üle 2,5% SKT-st. Andsime kaitseinvesteeringute keskusele ülesande enne tänavust suve kõik hankelepingud ära sõlmida, mis on ka edukalt täidetud ja nüüd saavad kaitseväe üksused juba arvestada peatselt saabuva varustuse ja relvastusega.
Kuna laskemoona täiendamise otsuse tegime oluliselt enne saatusliku 24.veebruarit siis säästame tänu sellele märkimisväärselt kaitse-eelarve vahendeid. Varu enne maru tõi päriselt rahalist kasu.
Kaitseliit kui Eesti riigikaitse alustala
Alates sõja puhkemisest on Kaitseliiduga avaldanud soovi liituda 2983 inimest(sh Naiskodukaitsega 941)(13.05.22 seisuga). See on märgatav kasv ja kinnitab fakti, et eestlane tahab panustada oma vabariigi kaitsmissesse ja kaitsetahe on meil üldiselt väga kõrge. Kinnitan, et kaitseliit on Eesti riigikaitse alustala ja minu kui prioriteet on kaitseliidu osa Eesti riigikaitses maksimaalselt ära kasutada.
Selletõttu taotlesin ka märtsis riigikaitse paketis täiendavalt 30 mln eurot Kaitseliidu baasil üles ehitatud maakaitsestruktuuri suurendamiseks 7500 pealt 20 000-ni. Lisaks planeerisime täiendavalt kaitse-eelarvest 2023. aastasse ca 5,2mln, et kogu 20 000-line struktuur oleks valmis ja väljaõpetatud 2023. aasta lõpuks. Eeltoodud summadele lisaks lisatakse kaitseliidu maakaitse varustamisse täiendavalt 2,9 mln, et soetada veel puuduolev varustus juba olemasolevale struktuurile (sh sõidukid ja sidevahendid).
Kui veel arvestada sisse mõlema riigikaitse lisapaketi maakaitse relvastuse täiendavad hanked siis kokku tuleb peaaegu 100 miljoni eurone lisasüst kaitseliidule. Kaitseliitu niimoodi võimsalt ehitades võib iga eestlane olenemata elukohast ennast turvaliselt tunda.
Julgeoleku ehitamine peaks käima konsensuslikult ja kiirelt
Samas on kurb vaadata, kuidas osa riigikogu liikmeid eriti tänasel sõja ajal tegelevad parlamendis obstruktsiooniga, protseduurilise hämaga täiskogu saalis, mis takistavad olulisi hääletusi ja otsuseid. Pidime isegi sõjaaja lisaeelarve siduma valitsuse usaldusega. Laiendaksin isegi, et tänane lisaeelarve on seotud eesmärgiga hoida meie riigi demokraatiat ja vabadust. Muidugi see ei lahenda korraga kõiki võimelünki aga see on oluline samm Eesti julgeoleku jaoks. Eesmärk võiks ju olla, et iga päevaga teeme riiki tugevamaks ja anname oma panuse, et meie kodu oleks kaitstum. Usun, et parlament omab sama eesmärki ja toetab lisaeelarvet.