Möödunud nädalal esitas valitsus riigikogule uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, millega haridus- ja teadusministeerium soovib lastehoiud ja lasteaiad tervikliku haridussüsteemi osaks, et võimaldada nii lastele sujuv üleminek lasteaiast kooli. Selleks on kavas ühtlustada tugiteenuste pakkumise süsteem lasteaedades koolides pakutavaga ning tagada, et kõigil lasteaialõpetajatel oleks kooliajaks eesti keele oskus sellisel tasemel, mis võimaldab alustada kooliteed eestikeelses koolis. Olulisi uuendusi on teisigi, kuid keskendun selles artiklis keeleõppe temaatikale.
Eestikeelsest haridusest oleme viimasel ajal palju rääkinud. Eelkõige on teema fookusesse sattunud Ukrainast tulnud sõjapõgenike tõttu, kuid näeme ka viimaste eksami- ja tasemetööde pealt, et eesti keelt teise keelena õppivate õpilaste tulemused on kaugel sellest, et meie ühiskonnas hästi toime tulla. Soovin, et kõigil meie noortel oleks võimalik valida endale sobiv, võimetele ja huvidele vastav haridustee, ning ilmselgelt on selleks vajalik piisav riigikeele oskus.
Eesti keele arengukava (2021–2035) seab sihiks, et 2035. aastaks on Eestis mindud üle valdavalt eestikeelsele haridusele, mis tähendab, et õppetöö riigi ja kohaliku omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades käib eesti keeles. Ka arengukavas on rõhutatud vajadus tagada kõigile võrdsed võimalused osaleda ühiskonna- ja tööelus.
Oleme teinud liiga vähe
2020. aastal tehtud integratsiooni monitooringu järgi pooldavad Eesti elanikud varajast eestikeelset õpet. 76 protsenti Eesti inimestest on arvamusel, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaiast, sh arvab nii 81 protsenti eestlastest ja 66 protsenti muu emakeele kõnelejatest. Varajase keeleõppe tõhusust kinnitavad ka aju- ja keeleõppeuuringud: igapäevaeluks vajalik baaskeeleoskus saavutatakse keelekeskkonnas ühe kuni kolme aastaga. Akadeemilise keeleoskuse omandamiseks peaks uuringute järgi keelekeskkonnas elades ja haridust omandades kuluma kuni seitse aastat. Integratsiooni monitooringu järgi soovib vaid 13 protsenti muukeelsetest lastevanematest näha oma lapsi õppimas venekeelses lasteaias.
Integratsiooni monitooringu järgi soovib vaid 13 protsenti muukeelsetest lastevanematest näha oma lapsi õppimas venekeelses lasteaias.
Eesti keelt teise keelena õppijate tasemetööde tulemused on silmiavavad: neljanda klassi õpilastest suutis eesti keele teise keelena tasemetööl saavutada kõige algelisema keeletaseme A1 vaid 40 protsenti õpilastest, kellest A1 tasemel rääkida oskab vaid 19 protsenti. Ka seitsmendas klassis pole olukord parem: vaid 44 protsenti õpilastest valdab riigikeelt lihtsal suhtlemise ehk A2 tasemel. Suuliselt suudab ennast eesti keeles väljendada sel tasemel vaid 20 protsenti. Ja need on noored, kes on õppinud eesti keelt seitse aastat. Viimased lõpueksamite tulemused näitavad, et põhikooli lõpuks omandab eesti keele teise keelena soovitud ehk B1 tasemel vaid veidi üle poole venekeelsetes koolides õppijatest ning gümnaasiumi lõpuks on B2 tase saavutatud umbes 61 protsendil lõpetajatest.
Meil on tõsine probleem. Seni oleme teinud liiga vähe või juhuslikult, et eesti keelest erineva emakeelega lapsed ja noored saaksid meie ühiskonnas eestlastega võrdväärselt osaleda.
Esimest korda on riigil olemas eestikeelse hariduse tegevuskava, mis näeb ette konkreetsed tegevused riigikeele heaks omandamiseks. Ühe olulise valdkonnana on seal kirjeldatud alushariduses eesti keele õppe tõhustamine. Riigikogule üle antud uue alushariduse seaduse eelnõus ongi ühe teemana välja toodud vajadus minna üle eestikeelsele õppele kõigis lasteaiarühmades.
Kõik rühmad eestikeelseks
Uus alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu näeb ette, et alates 2027. aastast ehk viie aasta pärast õpivad kõik lapsed alates kolmandast eluaastast lasteaias eesti keeles. Ühed ütlevad nüüd, et ammu olnuks aeg, ning teistele tundub see liiga radikaalne.
Sel õppeaastal on Eestis registreeritud 3801 3–7-aastaste lasteaiarühma, neist 542 rühmas ehk 14 protsendis rühmadest on õppekeel vene keel. 205 rühmas õpitakse eesti keelt keelekümbluse meetodil. Kokku on vene õppekeelega ja keelekümblusrühmades 13 176 last ehk ligi viiendik kõigist Eesti lasteaedades käivatest lastest.
Oleme teinud liiga vähe, et muu emakeelega lapsed ja noored saaksid meie ühiskonnas eestlastega võrdväärselt osaleda.
151 vene õppekeelega lasteaiarühmas on tööl juba eestikeelne õpetaja. Nimelt alustas haridus- ja teadusministeerium juba 2018. aastal projekti «Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas», mille eesmärk on tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ning eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks selles keeles. See projekt on saanud positiivset tagasisidet nii lasteaedadelt kui ka lapsevanematelt.
Praeguseks on liitunud 60 lasteaeda, mille õpetajad ja rühmameeskonnad osalevad paralleelselt ka Tallinna Ülikooli koolitusel ja seires. Neis rühmades on seatud eesmärgiks, et eesti keelt kasutatakse vähemalt 50 protsendi ulatuses iganädalasest õppe- ja kasvatustegevusest. Samuti pööratakse selles projektis tähelepanu meeskonnakultuuri kujundamisele, üksteise kultuuride mõistmisele, vastastikusele suhtlemisele ja koostööle vanematega laste keeleõppe toetamisel.
Viis aastat üleminekuaega
Eesti hariduse infosüsteemi andmetel pole praegu 243 vene õppekeelega rühmas ametlikult eestikeelse õpetaja ametikohta loodud, kuid neis rühmades on tööl 319 õpetajat, kelle eesti keel on vähemalt C1 tasemel või kes on oma tasemehariduse omandanud eesti keeles. Samas teame ka seda, et sel õppeaastal ei vasta koolieelsetes lasteasutustes 619 õpetaja keeletase praegustele nõuetele ning 74 õpetaja keeleoskuse tase pole teada. Ka 18 lasteaia direktori keeletase ei vasta praegu kehtivatele nõuetele.
Uue alushariduse seaduse eelnõu näeb ette viieaastase üleminekuaja, et vajalik keeletase saavutada, luua rühmadesse vajalikud ametikohad ning leida vajaduse korral uued õpetajad või koolitada olemasolevaid. Üleminekuajaks on kavas rakendada kõigis praegu venekeelsetes rühmades programmi «Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas».
Järgmisel aastal valmib Tallinna Ülikoolil varajase keeleõppe rakendusuuring, kust selgub, kuidas on õpetajate pädevus ja laste keeleoskus arenenud ning kuidas toimub kooli üleminek. Tulemused võimaldavad meil analüüsida ja otsustada, kuidas varajast keeleõpet lasteaedades senisest tulemuslikumalt kavandada.
Lasteaed või -hoid ei ole pelgalt lapsehoiukoht, kuhu laps vanemate tööl oleku ajaks tuua.
Oleme teinud eeltööd, et viie aasta pärast oleks meil toimivad eestikeelsed lasteaiarühmad, kus lastega tegelevad riigikeelt hästi valdavad professionaalsed õpetajad. Oleme andnud Tartu Ülikooli Narva kolledžile lisaraha, et luua juba sel sügisel 28 lisaõppekohta, sh võimaluse võtta tavapärasest 16 üliõpilast rohkem vastu õppekavale, mis valmistab ette koolieelse lasteasutuse õpetajaid mitmekeelses keelekeskkonnas. Õpetajate järelkasvu tagamine on riiklik prioriteet ning jätkame ülikoolidega tihedat koostööd, et leida võimalusi nii taseme- kui ka täiendusõppe pakkumiseks.
Mida tohime loota?
Uue alushariduse seaduse eelnõu jätab võimaluse kasutada lasteaias ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli lisaks eesti keelele. See tähendab, et kui lasteaiapidaja näeb ette ka teise õppekeele, peab siiski olema tagatud vähemalt 50 protsendi ulatuses eestikeelne õpe, mida viib läbi professionaalne ja eesti keelt valdav õpetaja.
Loodan, et riigikogu mõistab varajase keeleõppe vajadust ning esitatud eelnõu saab ka seaduseks. Soovin, et kõigile Eestis elavatele lastele oleks tagatud kvaliteetne haridus alates ajast, mil vanemad usaldavad oma järeltulijad lasteaeda või -hoidu.
Eelnõu järgi on tõstetud ka alushariduses töötavate inimeste kvalifikatsiooninõudeid: lasteaia juhatajal peab olema edaspidi magistrikraad ning ka õpetajatel ja abiõpetajatel peab olema ette näidata vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid või lapsehoidja kutse. Lasteaed või -hoid ei ole pelgalt lapsehoiukoht, kuhu laps vanemate tööl oleku ajaks tuua, vaid pakub ka professionaalset tuge lapse eakohasele arengule, et võimaldada sujuvat üleminekut kooli.