Järgmise, 2022. aasta riigieelarve on valmis ja riigikogus vastu võetud. Kui kolm aastat tagasi pidin samal teemal kirjutades tolleaegse eelarve hindama viimsepäeva omaks ja vahepeal muutust polnud, siis tuleva aasta oma võin kunagise tippsportlase vaatenurgast sihtides nimetada järjepidevuse rajale tagasipööramise ja vormiajamise eelarveks.
See on eelarve, mis seab paika pikaajalised sihid, loob tulevikuks võimalusi ja parandab olnut, aga mis siiski esimese korraga kõike olulist ei suuda.
Algaval aastal saab riik kulutada 13,64 miljardit ja plaanib tuludena saada 13,13 miljardit eurot. Riigieelarve tulude maht tuleb 17 protsenti suurem kui käesoleval aastal koos lisaeelarvega. Investeeringuid teeb riik uuel aastal 716 miljoni euro eest, seda on 250 miljoni võrra rohkem kui tänavu. Seega kasvab riik tuleval aastal kenasti ja saab ühiskonda panustada märksa rohkem kui seni. Oma osa on siin majanduse üldisel kiirel kasvul.
Eelarve põhieesmärkide ja prioriteetidena näebki valitsus esmalt kiiret COVID-19-pandeemiast väljumist ja ühiskonna taasavamist ja pikemas vaates inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamist, rahanduslikku jätkusuutlikkust, hariduse, innovatsiooni, rohemajanduse, välispoliitilise aktiivsuse, riigikaitse arendamist, samal ajal näiteks ka regionaalse ebavõrdsuse vähendamist.
Küll on eelarve 2,2 protsendiga nominaalses puudujäägis ja struktuurses puudujäägis isegi 2,6 protsendiga. See viimasena mainitud arvusuhe näitab, et pikas perspektiivis pole eelarve jätkusuutlik ja tuleb pingutada, et eelarve püsikulud neid katvate püsituludega vähemalt tasakaalu saada. Puudujääki vähendada ja eelarvetasakaalu püüda soovitab Eesti riigile sõltumatutest ekspertidest koosnev eelarvenõukogugi.
Eelarve kohe struktuursesse tasakaalu viimiseks tuleks püsikulusid kokku tõmmata veel umbes 355 miljonit eurot, mis tähendaks selget järeleandmist ühiskonna heaolus, kasvataks vaesust ja ohustaks riigi julgeolekut. Seetõttu liigume järgnevatel aastatel eelarve struktuurse tasakaalu poole pooleprotsendise sammuga. See on hind, mida eelmise kahe valitsuse laristamissoovi eest maksta tuleb.
Ministeeriumid on järgmisteks aastateks võtnud endale ülesande hoida eri valdkonna tegevuskuludelt tervikuna kokku 50 miljonit eurot. Vähem hoitakse kokku vaid eriti tundlike siseturvalisuse ja sotsiaalvaldkonna pealt. Tuleb mõista, et jätkusuutlik ja korras riigirahandus tagab Eestile tuleviku, kus on võimalik järjekindlalt tõsta näiteks õpetajate, sisejulgeoleku-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuritöötajate ning treenerite palku. Samuti saab siis investeerida tunduvalt enam kui võlakoorma all ägiseva eelarve korral.
Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võlakoormus kasvab tuleval aastal veidi ja jääb 20 protsendi juurde sisemajanduse kogutoodangust (SKT), õnneks on see kevadel oodatust tunduvalt parem näitaja. Üldine maksukoormus tuleb 33,7 protsenti SKTst ehk käesolevast aastast protsendipunkti võrra väiksem.
Milline on riigi ja ühiskonna olukord uue aasta eel? Jätkub võitlus koroonapandeemiaga, mille järgmine, omikrontüvi meid kiusab ja me isegi ei tea veel, kui palju kahju see teha võib. Samal ajal läheb meil majanduslikult hästi, kiire majanduskasv taandub järgmisel aastal veidi, aga liiga teeb inimestele hinnatõus. Selle mõningaseks hüvitamiseks pikendas valitsus madalamat aktsiisimäära 2023. aasta aprilli lõpuni.
Kasvamist jätkavad keskmine palk, ehitus- ja teenuste sektor. Endiselt on mureks struktuurne tööhõive, tööpuuduse määr jääb tänavusega samale tasemele. Konjunktuurseks probleemiks on tõusnud šokeeriv elektri börsihind, millele tasandamiseks lahenduste otsimine võtab viimasel ajal poliitikute tööst põhiaja. Kuigi juba on võrgutasu ajutiselt poole võrra alandatud, on selge, et vähemalt väiksema sissetulekuga inimestele tuleb elektrihinna tõus tasandada ja jaanuaris saab toetused tagantjärele septembrist alates välja maksta. Kate selleks tuleb tuleva aasta süsinikukvoodi tõenäolisest ülelaekumisest ja valitsuse reservist.
Mida tähtsat tuleva aasta eelarvest veel välja loeme?
Riigikaitsekulud tõusevad enneolematule tasemele: 750 miljoni euroni ja moodustavad 2,3 protsenti SKTst. Sinna sisse on plaanitud näiteks rannakaitse raketisüsteemi ja muud kaitsevõime arendamise investeeringud. Riigitöötajate palgad tõusevad, õpetajate alampalk tõuseb 7,3 protsenti ehk 1412 euroni, päästjate ja sotsiaalhoolekande- ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palgad kasvavad, valitsus peab kinni tervishoiutöötajate kollektiivlepingu palgaeesmärkidest.
Sotsiaalvaldkonnas on oluline samm sotsiaalhoolekande ja asenduskoduteenuse töötajate palgafondi suurenemine. Üksi elavate pensionäride iga-aastane toetus tõuseb 2022. aastast 115 eurolt 200ni.
Justiitsvallas jätkub tähelepanu pööramine rahapesule, narko- ja küberkuritegude menetlusele ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ärikeskkonna arendamisele. Keskkonna hoidmise nimel arendatakse jäätmekäitlust ja ringmajandust.
Tähtis on valmistuda rohepöördeks, peame suutma sellest teha iga inimese, ettevõtte ja organisatsiooni huviobjekti, vastasel juhul see ei õnnestu.
Teadusrahastus püsib eelarves jätkuvalt ühe protsendi ligi, teadus- ja arendustööks lisandub riigilt tänavusega võrreldes umbes 30 miljonit eurot. Riigi üks murekohti on see, et kõrgkoolide õppejõudude palgad ei ole jätkusuutlikud. Tekib küsimus: kas õpetajate koolitamine on oluline? Kõrghariduse rahastamine vajab tervikuna ümberhindamist, riigikogus on sel teemal toimunud mitu arutelu.
Majanduses toetab eelarve taastuvenergia ja energiasäästlikkuse suurendamist, samuti varustuskindlustuse tagamist, transpordi rohelisemaks muutmist. Siin annavad märkimisväärse panuse Euroopa Liidu uue rahastusperioodi projektid. Algab olemasoleva raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpust saaks elektrirongiga sõita kõigisse suurematesse jaamadesse. Jätkub Rail Balticu projekteerimine ja ehitus, samal ajal on tulnud halb uudis, et kiirrong ei hakka Euroopasse sõitma enne 2029. aastat. Pärnumaale tähtsa turismisektori elavdamiseks eraldatakse perioodil 2022-2025 aga 45 miljonit eurot, millega kasvatada Eesti kui reisisihi tuntust, taastada eri transpordiühendused ja korraldada äriturismi ja rahvusvahelisi sündmusi.
Jätkuvad mahukad tee-ehitus- ja hooldustööd. Pärnumaa teedest alustatakse Pärnu-Uulu neljarealise teelõigu ehitamisega. See valmib plaani kohaselt 2023. aasta lõpuks ja selle maksumuseks kujuneb ligikaudu 47 miljonit eurot. Järgmisel aastal peaks valmima Sauga-Pärnu 2,6 kilomeetri pikkuse 2+2-lõigu, samuti Libatse-Nurme 21,6 ja Päädeva-Konuvere 16-kilomeetrise neljarealise lõigu projekt. Peale selle alustatakse Kernu-Päädeva 20- ja Konuvere-Libatse 21-kilomeetrise ümbersõidu projekteerimist, mõlemad peaksid valmima 2023. aasta sügiseks.
Tuleva aasta eelarves on 58 miljonit eurot elamute rekonstrueerimiseks, Euroopa Liidu tõukefondidest on sellele lisa oodata 366 miljonit. See on tähtis samm, parandamaks meie inimeste kodude seisukorda ja suurendamaks energiasäästlikkust.
Ülikiire internetiga peaks 2023. aasta lõpuks liituda saama ligikaudu 40 000 majapidamist, tuge pakub siin ELi taaskäivitamisrahastu. Lisainvesteeringud peavad kindlustama digiriigi ühisplatvormide arendamise ja küberturvalisuse. Eesmärk on krattide ehk autonoomse ja õppimisvõimelise tehisintellekti ja pilvetehnoloogia arendamine ja laiem kasutuselevõtt.
Minu isiklik murekoht on spordi, eriti tippspordi edaspidine riigieelarveline rahastamine. Tänavu otsustas riigikogu valitsuse eestvõttel kaotada hasartmängumaksu laekumise kaudu määratud püsieraldised spordile. Seni hasartmängumaksu nõukogu kaudu jaotatud summa läheb üldisse riigieelarvesse ja hakkab sõltuma poliitikute suvast. Samal ajal pole spordi rahastamine riigieelarvest just prioriteet, seega jälgin murega, mis saab tippspordiga tulevakevadisel riigieelarve strateegia koostamisel.
Riigikogu liikmete regionaalsetest investeeringutest ehk katuserahast jõuab Pärnumaale 189 000 eurot. Kokkuvõtteks toetab 2022. aasta eelarve jõudsa ja jätkusuutliku majandusarengu rajale naasmist.