Lugupeetud juhataja, austatud Riigikogu,
Majandus on selgelt toibumas kriisi mõjudest. Euroopa Komisjon on ennustanud Eestile 2011. aastaks Euroopa Liidu suurimat majanduskasvu. Räägitud on ka juba üle nelja-protsendilisest sisemajanduse kogutoodangu kasvust. Kas see tähendab, et kriis on nüüd läbi?
Ei. Kriis ei ole läbi. Viimase kaheksakümne aasta rängima majanduskriisi mõjusid tunneb maailm paraku veel aastaid. Eksportturgude ja siinsete ettevõtjate enesekindluse taastumine annab siiski lootust kevadele majanduses.
Valitsuse koostatud 2011. aasta eelarve peamised eesmärgid on majanduskeskkonna parandamine ja sotsiaalse sidususe ning turvatunde kasvatamine.
Valitsus on keskendunud eelarvet koostades investeeringutele ja sellise keskkonna loomisele, mis toetaks majanduse uut tõusu, samal ajal sotsiaalset sidusust lõhkumata. Oleme samm haaval liikumas kriisist väljumise faasist uue tõusu esimesse etappi. Usun, et valitsus andis riigikogule üle „Uue majanduskasvu” eelarve.
Täna andis valitsus Riigikogule üle realistliku eelarve koos kõigi nende unistustega, mida oma 20ndat taasiseseisvumise aastat tähistav Eesti Vabariik ellu suudab viia. Olukorras, kus maailma majanduskriisi mõjud ei ole kaugeltki veel kadunud, pole seda sugugi vähe.
Austatud Riigikogu,
Tuleva aasta riigieelarve kulude maht saab olema 6 miljardit eurot. See on viie protsendi võrra suurem käesoleva aasta 89,6 miljardi krooni suurusest eelarvest. Kasv tuleb peamiselt sellest, et taastuvad riigi poolsed sissemaksed pensioni teise sambasse. Lisaks oleme taas veelgi paremini kasutamas välisvahendeid ning lisanduvad saastekvootide müügist tehtavad investeeringud.
Riigi tegevuskulud on külmutatud ja valitsuse põhimõtteline otsus on, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Meie eesmärk on saavutada võimalikult kiiresti, hiljemalt aastal 2013, taas eelarve kulude ja tulude tasakaal. Kuigi meil on veel praegu 10% SKP-st reservides, tuleb võimalike kriisidega toime tulemiseks reserve uuesti kasvatama hakata. See on tänase kriisi õppetund.
Riigieelarve tulude mahuks oleme planeerinud 5,7 miljardit eurot. Seega on tuleval aastal valitsussektori defitsiit suurusjärgus 250 miljonit eurot, mis on 1,6 % meie sisemajanduse kogutoodangust. See defitsiit on Euroopa Liidus üks madalamaid. Eestil tuleb iseenesestmõistetavalt jätkata tavaks saanud konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis on meie riiki ka majanduslanguse tingimustes oluliselt aidanud. Eesti majandust peetakse Euroopa Liidus üheks jätkusuutlikumaks. Me ei pea tagasi maksma hiiglaslikku riigilaenu, vaid saame oma raha suunata uude majanduskasvu.
Targalt majandades oleme andnud Eestile eelised paljude teiste ees. Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime edetabeli järgi on Eesti konkurentsivõime uute Euroopa Liidu liikmesriikide parim. Hoides oma majanduskeskkonna viljakana, suudame liikuda kriisist uue majanduskasvuni. Sellest sõltuvad uued töökohad, pensionite tõstmine, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus. Riigi toimiv ja edukas majandus on kõigi nende positiivsete muutuste hädavajalikuks eelduseks.
Tuleva aasta eelarves on läbi aegade suurim osakaal investeeringutel. Riik plaanib investeerida üle miljardi euro, mis on 16 protsenti rohkem kui sel aastal. Me investeerime palju transporti ja logistikasse. Ehitame maanteid, arendame infrastruktuuri. Väga paljud investeeringud on olulise regionaalse mõjuga. Põllumajandusse ja maaelu arengusse suuname 264 miljonit eurot.
Juba kaks aastat tagasi suunas Eesti riik hariduse rahastamiseks Eurostati andmeil 6,7% SKP-st. Suuremas ulatuses rahastas haridust vaid kolm Euroopa Liidu liikmesriiki. Kindlalt võib öelda, et hariduse rahastamise protsent SKP-st on Eestis igal aastal kasvanud. Nii ka järgmisel aastal: hariduskulud kasvavad 7,9 protsenti.
Ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes selle aastaga 10 protsenti. Ettevõtjatele suunatakse toetusi rohkem kui 80 miljonit eurot. Tootlikkuse kasv, suurem lisandväärtus ja ekspordi osatähtsuse oluline kasv on uue tõusu aluseks.
Ettevõtluskeskkond on palju laiem toetustest ja investeeringutest. Tähtis on selge õigusruum ning stabiilne maksukeskkond. Siinkohal kinnitan, et tuleval aastal ühtegi uut maksu ei kehtestata.
Majanduse kasvatamine ei ole eesmärk omaette. Eesmärgiks on majanduskasvuga kaasnev suurem vabadus, heaolu ja turvatunne. Sotsiaalsed tagatised ei vähene 2011. aastal ühte eurosentigi. Nii on pensionide väljamaksmiseks kavandatud 1,27 miljardit eurot ning ka Eesti iibe tõusule aidanud vanemahüvitise süsteem ja teised peretoetused ning hüvitised püsivad puutumatutena. Võitluses tööpuudusega on valitsus seadnud eesmärgiks panustada vahendeid vähemalt sama palju kui sel aastal. Langeva tööpuuduse tingimustes tähendab see iga töötu kohta suuremat rahahulka kui aastal 2010.
Kaitsekulutused järgmisel aastal suurenevad, moodustades 1,9 protsenti meie SKP-st.
Austatud Riigikogu,
„Uue majanduskasvu” eelarve on koostatud tuginedes tervele mõistusele. Muu maailm võib meile küll ennustada helget tulevikku, kuid teoks saame seda teha ainult meie. Usun, et Eesti on kriisist väljudes tugevam, targem ja ühtsem.
Palun teid toetada 2011. aasta riigieelarve eelnõud.
Aitäh ja jõudu tööle!