13. novembril 1994. aastal liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga on erakond suurenenud 2000 liikme võrra.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michali sõnul võib täie kindlusega öelda, et Reformierakond on end 16 aasta jooksul tõestanud usaldusväärse ja valijatele antud lubaduste eest seisva erakonnana. „Meie kõige suuremad õnnestumised on asjad, millega oleme muutnud Eestis elavate inimeste elu paremaks – see on ka põhjus, miks me midagi teeme. Nagu ka põhjus, miks Reformierakonda hinnatakse ja kavatseme sama joont hoida,” märkis Michal.
„Reformierakonna peamine eesmärk on hoida saavutatut ja jätkata tulevikule suunatud tööga – meile on oluline sujuv üleminek eurole, senise lihtsa ja soodsa maksusüsteemi säilitamine, Eesti ettevõtluskeskkonna soodsamaks muutmine ning pikemas plaanis ka üksikisiku tulumaksu alandamine 18%le,” ütles Michal.
„Tasub meeles pidada, et parem tulevik ja inimeste heaolud saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule, mis annab võimaluse pakkuda nii paremaid teenuseid peredele, kui ka turvalisust laiemalt või näiteks tõsta pensione. Selle kõige nimel igapäevaselt tööd teemegi,” lisas Michal.
Reformierakonna maksureformide käigus on õnnestunud kehtestada madal ja ühetaoline tulumaks, mis on praeguseks alanenud 26-lt 21 protsendini. Samuti on Reformierakond saavutanud tulumaksu kaotamise ettevõtetesse taasinvesteeritud kasumilt. 2011. a jõustub Reformierakonna eestvedamisel sel aastal vastu võetud väärpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastus. Menetluses on veel mitmed Eesti ettevõtluskeskkonda soodsamaks tegevad muudatused. Ka kriisiaastatel on Reformierakond seisnud vähemkindlustate eest ja ei ole pensione ega sotsiaaltoetusi kärpinud.
Alates 2004. aastast jõustati Refomierakonna eestvedamisel vanemahüvitise seadus, mis on oluliselt suurendanud sündide arvu ning viinud eestlased väljasurevate rahvaste nimistust püsima jäävate hulka. Tänu sündide arvu kasvule aastast 2004 on ka summaarne sündimuskordaja märkimisväärselt tõusnud.
Reformierakond on läbi aastate kandnud kõikidest Eesti erakondadest kõige enam valitsusvastutust. 1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 16,19 % häältest ehk 19 kohta, 1999. aastal parlamendivalimistel 18 kohta, 2003. aastal taas 19 kohta. 2007. aasta parlamendivalimised võitis Reformierakond ülekaalukalt, saades 31 kohta Riigikogus ning valitsusjuhiks sai taas Andrus Ansip.
Reformierakonna Noortekogu on 5000 liikmega Baltimaade suurim poliitiline noorteorganisatsioon. Reformierakonna juures tegutsevad veel mitmed teised allorganisatsioonid – naisteühendus NaiRe, 55+ klubi ja akadeemilised kogud, mille ülesandeks on edendada liberaalseid väärtusi ning korraldada koolitusi ja seminare avalikkusele.