Ei salgagi oma üllatust, kui avastasin ühel päeval (17. augustil) ,,Vali Uudistes” leheküljetäie juttu keskerakondlase sulest, kelle partei kuulub Euroopa parlamendis koos meiega samasse liberaal-demokraatlikku fraktsiooni, aga kelle jutt polnud ei demokraatlik ega liberaalne ja ähvardas Eestit sellega, et vot-vot tuleb diktatuur, ,,vaikiv ajastu” ja ei-tea-mis veel.
Vali Uudised, 28.08.2007
Ei salgagi oma üllatust, kui avastasin ühel päeval (17. augustil) ,,Vali Uudistes” leheküljetäie juttu keskerakondlase sulest, kelle partei kuulub Euroopa parlamendis koos meiega samasse liberaal-demokraatlikku fraktsiooni, aga kelle jutt polnud ei demokraatlik ega liberaalne ja ähvardas Eestit sellega, et vot-vot tuleb diktatuur, ,,vaikiv ajastu” ja ei-tea-mis veel. (Ajaloolise õiendina. Pätsi ,,vaikiv ajastu” purustas Eestis fašismi, mis oli tol ajal võrreldamatult leebem ja nõrgem poliitiline üritus kui Keskerakonna ametliku partneri ja sõbra Putini oma tänasel Venemaal.)
Aga klaarime need asjad ära. Niisiis: Keskerakonnal on kaks tähtsat ülesannet. Esimene: tagada Eesti sujuv juhtimine Moskva näpunäidete koaselt ja endistviisi sovjetistunud muukeelse elanikkonna toel (nii, nagu seda tehakse näiteks Tallinnas). Arme eitame võimalikke häid kavatsusi: võib-olla usuvad nad tõesti, et Venemaa agressioon Eesti vastu on võimalik ja loodavad siiralt, et piisav käsutäitlikkus Moskva, Lasnamäe ja Kohtla-Jär-ve autoriteetide suhtes on Eestile kasulik. Teine ülim ülesanne, mis tuleneb halvast riigiteaduslikust haridusest (muide: ainus keskerakondlane, kes teemat valdab, dr. Savisaar on targu vait, et ennast mitte rumalaks teha!) on nõukogude korra taastamine Eestis. Jällegi mööngem: võib olla pole see mõeldud halvasti ja arvatakse tõesti, et vana kord oleks taastatuna parem.
Aga nüüd kaks täpsustust öeldu kohta ja selleks korraks siis ehk aitab.
Esimese teema juurde. Energeetika-teema oli roheliste” poolt läbi mõtlemata ja ette valmistamata, nagu mäletate. Isegi Marek Strandbergi numbrid logisesid. Ettepandud otsused olid: esimene stiilis – tugevdada, tõhustada”, kusjuures aastaks 2050. Teiseks: luua energeetika-agentuur, kusjuures – majandusministeeriumi alluvuses, seega poliitiliselt juhitavana ja majandusministri käskude täitmiseks. On selge, et kui me nõustume praegu tegema Soosaarega Ehitusjärelvalve Inspektsiooni, siis tahame me seda ministeeriumidest ja osalt isegi peaministrist sõltumatuna). Midagi kolmandat oli veel… aga mida ,,rohelised” oma ,,rohelisuses” tähele ei pannud, oli see, et Keskerakond nõukogude-vene huve ja ideoloogiat esindava erakonnana (hr. Seppik sai vastavate teenete eest jälle ühe ordeni!) pidi tagama selle, et energeetikajutu sees ei tuleks pinnale Venemaa poolt aetav agressiivne ja kuritahtlik poliitika, mis on küündinud sõjalise kohal-oleku ähvardusteni Aegna saare taha ja Põhjapooluse kuulutamiseni Venemaa majanduslikuks omandiks. Seda, et vastav korraldus Keskerakonnale antakse, nimetas ka Keskerakonnaga öiseid läbirääkimisi pidanud Vene Duuma delegatsioon aprillisündmuste aegu, s.t. ajal, mil rünnati füüsiliselt EV suursaadikut (daami!) Moskva fašistlike noortegrupeeringute poolt. Duuma delegatsiooni juht kinnitas: ,,Meil (s.t. neil) on sõpru Eesti poliitiliste erakondade hulgas, kes esitavad ja kaitsevad Venemaa tegelikke positsioone. (Vannun, et nende sõprade all ei mõeldud ei Isamaad ega Tiit Madissoni, aga keda siis?). Ja ma ei usu ka seda, et Venemaa ,,tegelike” positsioonide hulgas olnuks mistahes võrdväärsus suhetes mistahes riigiga. Omapärane paralleel – ei Venemaal ega Keskerakonnal ei ole täna ühtegi liitlast.
Edasi: Gräzin olevat halvasti rääkinud ühiskonnateadlastest, kes ap-rillikonfliktis ja selle järel esindasid Eesti riigile mistahes-pidi vaenulikke seisukohti. Kõigepealt – esitagu aga pealegi, aga…? Eesti teadlaste eetikakoodeks nõuab, et teadlasena võib esineda avalikkuse ees vaid alal, mida see teadlane tunneb. Politoloogia on kah teadus ja psühholoogi (mis pole ligilähedaltki ühiskonnateadus), teadusliku kommunismi (mis on vaid osalt teadus) või sotsiloogi arvamus poliitikast on nende arvamus ja õigustatud arvamus, kuid mitte teaduslik. Ka mina tean poliitikateadusest vähe ja sellepärast kirjutan oma akadeemilised tiitlid alla vaid väga kindlatel ja piiratud juhtudel. Kuid ma ei saa lugeda ausaks ja õigeks teadlaseks seda, kes esitab hoopis teise ala teadlasena vajaduse Vabariigi Valitsuse tagasiastumiseks täpselt selleks, et kinnitada vastavat Venemaa nõuet, mis esitati eelmisel päeval. Kokkusattumus? Uskuge, kui tahate…
Veel. Kähe kuuga õhust tehtud järeldus ei saa olla teaduslik. Kõigi majandusteaduslike Nobeli preemia tööde taga on aastatepikkune paljude inimeste töö, aga nüüd — aprillisündmuste teaduslik seletus on valmis kolme kuuga. Kusjuures inimeste poolt, kellest enamus antud ala ei tunne.
Ja nüüd nõukogude võimust. Valitsust võib ja peab kritiseerima ja isegi Keskerakonnal võib olla õigeid mõtteid, miks mitte. Aga demokraatia alus on võimude lahusus (teooria lõid XVII sajandil Locke ja Montesquieu). Nimelt kui seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, siis ükski neist ei saa võimu haarata ja see jääb rahvale. Parlament ei saa ise oma otsuseid ellu viia, valitsusel pole oma poliitikaks ilma parlamendita raha ja seadusi ning kõhus võib nende mõlemate otsused täide viimata jätta. Kuid see ei tähenda, et üks neist kolmest võib hakata teise eest valitsema. Kui valitsus ei sobi, tuleb ta tagandada, aga tema tööd ei tohi pärssida. Vastupidi: Marxi (,,Kodusõda Prantsusmaal”) ja Lenini idee oli kolme võimu ühendamises (,,Kogu võim nõukogudele!”) ja selle allutamises ühele parteile. Huvitav, millist parteid mõtleb selleks juhtumiks Keskerakond? Ise teeme seadusi, ise viime nad ellu ja ise mõistame kohut. Aga seda on Eestimaal juba veriselt proovitud…
Kaks isiklikku märkust: lõpetuseks. Augustikuu istungi videolindilt peaks olema näha, et Gräzin ei räusanud, vaid esitas ühe küsimuse ja ühe ettepaneku, nimelt kohaoleku kontrolliks. Teiseks: mitte ühtegi ,,võltstrikki” keegi kasutanud. Muide, isegi Keskerakonna must võte välistada kvoorumi kaota-misega presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvese poolt hääletamist oli kõigest inetu (kuigi Venemaa suhtes — ilus), kuid mitte võlts. Pronkspuusliku kaitsmine näitas aga ära selle erakonna päris ehtsa pale.