Ööl vastu möödunud reedet jõudsime koos teiste liikmesriikide juhtidega Lissabonis kokkuleppele Euroopa Liidu uue reformilepingu teksti osas. See pani loodetavasti punkti ligi kuus aastat kestnud läbirääkimistele.
Postimees, 22.10.2007
Ööl vastu möödunud reedet jõudsime koos teiste liikmesriikide juhtidega Lissabonis kokkuleppele Euroopa Liidu uue reformilepingu teksti osas. See pani loodetavasti punkti ligi kuus aastat kestnud läbirääkimistele.
Pärast tehniliste ettevalmistuste lõppu saame detsembris lepingule alla kirjutada. Seejärel algab ratifitseerimisprotsess 27 liikmesriigis, mis peaks jõudma lõpule piisavalt varakult enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi.
Viimase kuue aasta jooksul on Euroopa Liit silmanähtavalt muutunud. 15 liikmesriigi asemel on praegu 27. Liidul on seeläbi rohkem kaalu, aga ka rohkem erinevaid huve. Sellegipoolest ei ole täitunud skeptikute ennustused, et nii suures liidus muutub otsusetegemine võimatuks. Euroopa Liit toimib, eriti siis, kui on vaja langetada olulisi otsuseid. Lissaboni kokkulepe oli siin heaks näiteks.
Kokkulepe tähendab, et aastatepikkuse vaidluse järel oma protseduurireeglite üle saame pöörata enam tähelepanu muude probleemide lahendamisele. Vajadus turvaliste energiatarnete järele, globaalsed kliimamuutused või vaesuse levik maailmas ei oota meie korralduslike arutelude lõppemist. Selles, et me saame nüüd keerata uue lehekülje, on eriti suur roll olnud nii eelmisel kui ka praegusel eesistujariigil – Saksamaal ja Portugalil ning nende juhtidel.
Parem otsusetegemine
Reformileping toob kaasa päris palju muutusi Euroopa Liidu senises toimimises. Kolme aasta jooksul Euroopa Liidu liikmena oleme saanud põhjalikult tundma õppida liidusisest otsustusprotsessi. Muu hulgas peame kõik tunnistama, et ühehäälne otsusetegemine võib kaasa tuua liikumise kõige aeglasema riigi tempos. Ühest küljest on kõigi arvamuste arvestamine hea, teisalt annab see ühele riigile võimaluse hoida teisi oma sisepoliitika pantvangis.
Reformileping laiendab kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist 40 uuele valdkonnale. Eriti silmatorkav on see sise- ja justiitsküsimuste valdkonnas. Meil ei ole põhjust enamushääletust karta.
Me teame, et kui mõnes küsimuses on riigil väga tõsised mured, siis nendega arvestatakse sõltumata hääletusreeglitest. Ma nõustun täielikult hiljuti Eestit külastanud Luksemburgi kolleegi Jean-Claude Junckeri seisukohaga: väikeriigi jaoks on vetoõigus alati pigem teoreetiline, mistõttu on meile märksa kasulikum tõhusalt toimiv liit. Ma usun, et enamushääletus oleks kasulik isegi välispoliitika valdkonnas, aga selleks pole liikmesriikide enamus praeguseks veel valmis.
Reformileping jõustub loodetavasti 2009. aastal ja see käib ka institutsionaalsete muudatuste kohta. Need muudatused aitavad muuta Euroopa Liidu toimimist sujuvamaks – kaheks ja pooleks aastaks valitav ülemkogu president saab keskenduda ülemkogu juhtimisele rohkem kui samal ajal peaministri ametit pidav poliitik.
Uus president ja 2009. a alguses eesistuja ametit pidava Tšehhi peaminister peavad leidma tee, kuidas ühiselt Euroopa vankrit võimalikult sujuvalt edasi vedada. Uus on ka välispoliitika kõrge esindaja roll, mis hõlmab praeguse nõukogu välispoliitikajuhi ja Euroopa Komisjoni välisasjade voliniku ametiposti.
Uus leping annab senisest enam pädevust ka Euroopa Parlamendile ning sõnastab selgemalt riikide parlamentide rolli. Eestis on juba praegu hästi töötav süsteem, kus riigikogu teostab kontrolli valitsuse tegevuse üle Euroopa Liidu juhtimises. Uue lepinguga peaks see veelgi paranema ning meie kodanikud ei pea seetõttu tundma, et Euroopa Liidu otsused tehakse neist kusagil kaugel.
Need otsused tehakse tegelikult siinsamas – igal nädalal on valitsuse ja riigikogu erinevate komisjonide päevakorras suur hulk Euroopa Liitu puudutavaid seisukohti. Nii meedial kui Eesti tulevikust huvitatud kodanikel tasuks neid paremini tähele panna.
ELi süvenemine jätkub
Euroopa Liit on juba praeguseks saavutanud enam kui selle loojad poole sajandi eest lootsid. Meil on riikide ühendus, mis on maailma suurim turg, suurim arenguabi andja vaestele riikidele, mõjukas osaleja maailmapoliitikas. Reformileping annab võimaluse esineda veelgi edukamalt.
Eriti puudutab see välispoliitikat. Ka Eestis on paljud kindlasti tähele pannud, et viimase aasta-paari jooksul on EL oma välispoliitikas olnud ühtsem ja solidaarsem kui kunagi varem. Lisaks varem mainitud kõrgele esindajale loob uus leping Euroopa Liidu välisteenistuse, mis annab liidule võimaluse teostada ühtset poliitikat üle kogu maailma.
See ei tähenda liikmesriikide välispoliitika või välisesinduste asendamist. Küll tähendab see, et ka meie saame tunda, et meie huvid on esindatud Aafrikas või Lõuna-Ameerikas, kus me oma riigi väiksuse tõttu enda saatkondi avanud pole.
Teiseks heaks näiteks on energiaalane koostöö. Energia näol on tegu valdkonnaga, mida on kaua peetud riikide suveräänseks pärusmaaks. Nüüdseks on paljud mõistnud, et me ei suuda ükshaaval tagada turvalisel tasemel energiatarneid ning et edu tagab pigem Euroopa Liidu sisene konkurents kui kiivas oma riigi turu kaitsmine.
Uus leping annab liidule selgema pädevuse energia valdkonnas ning sätestab ka energiasolidaarsuse põhimõtte – probleemide korral ühes riigis kohustuvad teised riigid seda riiki toetama. Muu hulgas tasub meenutada, et just Eesti oli üks nendest riikidest, kes energiasolidaarsuse käsitlemise vajaduse kevadistel läbirääkimistel algatasid.
Praktilised probleemid
Rõõmustades möödunudnädalase kokkuleppe üle peame vaatama kaugemale. Meil on endiselt palju küsimusi, mis vajavad Euroopa tasemel lahendusi. Leping annab selleks raamistiku, mis tuleb igapäevase tööga täita kohase sisuga. Nädal pärast reformilepingu allakirjutamist detsembris liituvad üheksa uut riiki Schengeni viisaruumiga.
Meenutagem, et just Portugal tegi ettepaneku infosüsteemi üleminekulahenduse loomiseks, mis võimaldab meil veel sel aastal Schengeni alaga liituda. Meie ülejäänud Euroopaga veelgi lähemalt lõimimist on jõulude eel põhjust tähistada nii Tallinnas kui ka Lissabonis.
Lissaboni tippkohtumisel juhtisin tähelepanu nii piirijärjekordade probleemile Euroopa Liidu ja Venemaa piiril Soomest Lätini kui ka Venemaa diskrimineerivate puidueksporditollide probleemi. Ma olen kindel, et eesistuja Portugal pöörab nendele küsimustele eelseisval ELi–Vene tippkohtumisel piisavalt tähelepanu.
Osalemine Euroopa tuleviku kujundamisel jääb ka edaspidi valitsuse igapäevatöö osaks. Sel neljapäeval arutab valitsus põhjalikku programmdokumenti «Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007–11», mis sõnastab meie suunad järgmiseks neljaks aastaks. Ma tänan kõiki neid, kes on selle poliitika kujundamisel kaasa löönud ja usun, et reformilepingu jõustumise järel saame oma eesmärke Euroopas saavutada veelgi paremini.